Diane Brandon

 

Unenägude tõlgendamine

 

Õpi tundma oma uinunud meele tarkust

 

Kirjastus Suur Puu

 

 

 

 

 

Sisukord

 

 

 

 

 

 

Sissejuhatus   17

 

I osa. Baasteadmised unest ja unenägudest

 

1. peatükk. Miks üldse unenägudele tähelepanu pöörata?   23

Uni ja selle kasulikkus   25

Mis toimub siis, kui sa magad   26

Meele tasandid   27

Unetsüklid   28

Une füüsiline kulg   29

 

2. peatükk. Levinud küsimused ja faktid une

ja unenägude kohta   31

Levinud küsimused unenägude kohta   31

Veel kasulikke ja huvitavaid fakte

unenägude ja magamise kohta   46

 

3. peatükk. Unenägude allikad ja tüübid   49

Unenägude allikad   49

Unenägude tüübid   53

 

4. peatükk. Mõned levinud unenäod ja nende

võimalikud tähendused   65

Painajad ja halvad unenäod   66

Unenäod, milles sa avastad, et oled alasti   67

Unenäod, milles sind aetakse taga   67

Unenäod, milles sa pead sooritama eksami, kuid tunned,

et pole selleks piisavalt valmistunud, või kukud eksamil läbi   68

Unenäod, milles sul hambad välja kukuvad või puuduvad   69

Unenäod, milles sa oled uppumas   70

Unenäod, milles sa oled eksinud   71

Unenäod, milles su auto läheb katki

või muutub juhitamatuks   71

Unenäod, milles sa kukud   72

Unenäod, milles sind rünnatakse   73

Unenäod, milles sa põed mingit rasket haigust   74

Unenäod, milles sul on suu marmorkuule

või midagi muud täis ja sa ei suuda rääkida   75

Unenäod, milles sa avastad, et oled halvatud   75

Unenäod inimestest, kes on surnud   76

Unenäod, milles sa lendad   77

Unenäod, milles sa oled rase või sünnitad   78

Tualettruumi-unenäod   79

 

 

II osa. Kuidas oma unenägusid mõista ja tõlgendada

 

5. peatükk. Vihjeid unenägude tõlgendamiseks ja unenägude

tõlgendamise sammsammuline protseduur   83

Vihje 1: Kui unenägu pole tähendusrikas,

ära raiska sellele oma aega   83

Vihje 2: Pea unenäopäevikut ning

vaata see aeg-ajalt uuesti läbi   84

Vihje 3: Pea meeles, et kõik unenäod pole sümbolistlikud   85

Vihje 4: Suhtu oma unenägudesse austavalt!   85

Vihje 5: Pööra tähelepanu sellele,

kuidas sa end unenäos tunned   86

Vihje 6: Ärka aeglaselt   87

Vihje 7: Püüa kindlaks määrata, mida iga unenäos

esinev sümbol sinu jaoks tähendab   87

Vihje 8: Pea meeles, et igal üksikul sümbolil või unenäol

võib olla enam kui üks paikapidav tähendus   88

Vihje 9: Pööra tähelepanu igale sõnamängule   88

Vihje 10: Pööra tähelepanu toonile ja rõhuasetustele   89

Vihje 11: Pööra tähelepanu teistele selles

unenäos esinevatele inimestele   90

Vihje 12: Kasuta oma intuitsiooni   91

Vihje 13: Kellegi teise unenägu

tõlgendades vestle selle inimesega   91

Vihje 14: Otsi unenägija jaoks paikapidavaid tähendusi   92

Unenägude tõlgendamise protseduur   92

 

6. peatükk. Näited unenägudest ja nende tõlgendused   97

Informatsiooni sorteerimine ja arhiveerimine  

 ning sellest õppimine   97

Kehaliste seisundite väljendamine   99

Sõnumiga unenäod   100

Unenäod, milles leiab aset suhtlemine,

sealhulgas külastused   103

Hirmude ja soovide väljendamine   105

Loov inspiratsioon ja probleemilahendamine   108

Isiklike küsimuste ja individuaalse arengutee kajastamine

ning probleemidele lahenduste leidmine   110

Tervendavad unenäod   116

Ülemeelelised unenäod, sealhulgas etteteadmine,

selgeltnägemine, jms   122

Tegelikud kogemused ja avastusretked,

sealhulgas mälestused eelmistest eludest   124

Korduvad unenäod, sealhulgas unenägude seeriad   128

Vaimsed, sealhulgas äratavad või avavad unenäod   131

Erinevate unenäotüüpide kombinatsioonid   135

 

7. peatükk. Sinu kord: valik unenägusid

sulle tõlgendamiseks   139

Unenäod   139

Tõlgendused   149

 

8. peatükk. Kogutud informatsiooni edasine kasutamine   173

Erinevat tüüpi unenägudega töötamine   173

Unenägude esilekutsumine   184

 

9. peatükk. Lisasoovitused, hoiatused ja nõuanded   187

 

Lisa A. Veel tervendavaid meetodeid   193

 

Lisa B. Lisavõimalusi oma unenägudega töötamiseks   195

Kujutlusharjutuste meetod   195

Kirkad unenäod ehk teadvel uni   196

Grupiunenäod   197

 

Lisa C. Tunne kogu enda mina –

oma alateadvusega sõbraks saamine   199

Sinu alateadvus   200

Nõuandeid oma teise minaga sõbraks saamiseks   202

 

Lugemissoovitused   207

 

Bibliograafia   209

 

 


Sissejuhatus

 

 

 

 

Sa ehmud ärkvele, unenäo riismed meele servadel tantsisklemas – püsivad, kuid ometigi tabamatud. Stseenid ja näod kerkivad su vaimusilma piiridele ning kaovad, õrritades sind oma püsimatusega, samal ajal kui emotsioonid sähvatavad ja ilmuvad ja kaovad ja nii korduvalt. Mis see nüüd küll oli, oled sa hämmingus.

Mõnikord õnnestub need unenäo riismed meelest pühkida, teinekord mitte. Mõned jäljed võivad viivitlema jääda ning seejärel haihtuda. Tundub, justkui esitaksid need sulle väljakutse unenägu lahti mõtestada. See oli tõeliselt kummaline, mõtled sa endamisi. Ja kuna see oli nii kummaline, siis ei saa see ometi ju midagi tähendada, kinnitad endale.

Või saab?

Oled sa midagi sellist kogenud? Kui jah, siis pole sa päris kindlasti ainuke. Miljonid inimesed kogevad seda peaaegu igal ööl ning tunnevad sama – küll see unenägu oli alles kummaline. Kuidas võiks see midagi tähendada?

Miks me näeme kummalisi unenägusid? Kas neid on võimalik mõistma õppida? Kas sellest võib sulle kuidagi kasu olla, kui sa õpid neist aru saama?

Tere tulemast unenägude maailma, sinu “teise maailma”! Su unenägude maailmas on palju uurida ning minu eesmärk on aidata sul seda maailma mõistma õppida.

Unenäod on mind nüüdseks juba pikki aastaid paelunud. Ma tegin unenägude tõlgendamisega algust 1970. aastate alguses, hakates lugema kõike, mida une ja unenägude uurimise kohta leida suutsin. Nõustajana tuleb mul sageli klientide unenägusid tõlgendada, aidates neil märgata vihjeid, mida nende unenäod sisaldavad.

Unenäod võivad olla tähenduslikumad ning pakkuda palju enam, kui pealispinnalt esialgu paista võib. Need võivad viidata nähtamatutele rikkustele, mis peituvad sügaval meie pealispinna all. Meil on võimalik õppida neid rikkusi nägema ja mõistma ning hakata enda heaks ära kasutama, et rikastada oma elu ja suhteid.

Meid takistab sel teel avarama sügavama mõistmise puudumine – mitte ainult unenägude, vaid ka oma sügavamate soppide kohta. Meil on võimalik selle sügavama mõistmiseni jõuda, kui süüvime sügavamale endasse. Me läheme järk-järgult sügavamale enda sisse ning vaatleme oma sisemist maastikku – kõik rikkusi, mis meid seal ees ootavad.   

Selles raamatus vaatleme nii su unenägude maailma kui ka und üldiselt ning õpime, kuidas dekodeerida sõnumeid, mida unenäod sulle edastada püüavad. Esimeses peatükis räägime sellest, kuidas unenägudega töötamine võib elu rikastada ning mis magamise ajal tegelikult toimub. Teises peatükis pöörame tähelepanu une ja unenägudega soetud korduvatele küsimustele ning toome välja mõned põnevad faktid. Kust meie unenäod alguse saavad? Seda ning unenägude erinevaid alatüüpe vaatleme põhjalikumalt kolmandas peatükis.

On mõningaid väga levinud unenäotüüpe – nii õudusunenägusid kui ka sugugi mitte hirmutavaid – ning neid ja nende võimalikku tähendust uurime põhjalikumalt neljandas peatükis. Seejärel jagan sinuga soovitusi, kuidas oma unenägusid tõlgendada, ning viiendas peatükis esitan samm-sammult meetodi, kuidas seda täpsemalt teha. Kuuendas peatükis sukeldume unenägudesse endisse. Toon mõned näited unenägudest, mis on jagatud vastavalt tüübile, ning annan nende unenägude tõlgendused. Seejärel võid seitsmendas peatükis ise mõne unenäo tõlgendamist harjutada. Peatüki lõpus jagan ka omi tõlgendusi, nii et saad enda tõlgendusi minu omadega võrrelda. Pane tähele: näited unenägudest on esitatud võimalikult sõnasõnaliselt, et säilitada kirjelduste terviklikkus, nii et unenägijate kasutatud sõnastuse pisimadki nüansid kaduma ei läheks.

Pärast unenägude lahtimõtestamist soovid kindlasti nendega edasi töötada, et kasutada täies mahus informatsiooni ja teadmisi, mida neist said. Kaheksandas peatükis jagan sinuga erinevaid meetodeid, mis aitavad seda teha. Seejärel jagan üheksandas peatükis veel mõningaid soovitusi unenägudega edasi töötamiseks. Lisadest leiad kasulikke materjale erinevate võimaluste kohta oma unenägudega tööd teha ning nõuandeid oma alateadliku mina uurimiseks ja tundmaõppimiseks.

Su unenäod võivad avada ligipääsu täiesti uuele maailmale, mis osutub ehk vägagi rahuldust pakkuvaks. Õppides oma unenägusid mõistma, õpid hindama iseenda sügavamat poolt ning seda, kui väärtuslik see sinu jaoks olla võib.

      

 

 

Aga mis siis, kui sa uinuksid?

Ja kui

uinudes

näeksid und?

Ja mis siis,

kui unenäos

sa lendaksid taevasse

ja korjaksid seal kummalise ja kauni lille?

Ja siis,

kui sa ärkad,

oleks seesama lill su peos?

Ah mis siis?

 

samuel taylor coleridge

 


 

 

 

 

 

 

I osa

 

 

Baasteadmised unest

 

ja unenägudest

 

 


 

1. peatükk

 

 

 

Miks üldse unenägudele

 

tähelepanu pöörata?

 

 

 

 

 

Unenäod paeluvad meie tähelepanu ning mõjuvad meile intrigeerivalt. Selles pole midagi uut, sest esimesed ülestähendused unenägude kohta on vähemalt neli tuhat aastat vanad. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid unenägusid kõrges hinnas, uskudes, et need on prohvetlikud.

Kui uudishimu kõrvale jätta, siis miks peaksime oma unenägudest hoolima? Magamine on kasulik meie tervisele, kuid kas ka unenägudele tähelepanu pööramine või püüe neid mõista võib meile mingit kasu tuua?

Jah, kindlasti. Ning enam kui ühel viisil. Meil on oma unenägudega töötamisest võimalik mitmel moel kasu lõigata.

 

Vihjed su elutee kohta. Unenäod võivad anda sulle viiteid sinu isikliku arengu ja kujunemise kohta. Meie elus esineb tihtipeale ajaperioode, mil me ei pruugi ise arugi saada, et miski meid vaevab. On võimalik, et unenäod püüavad sulle märku anda, kui su elus on midagi sellist, millega tegeleda tuleks ja millega sa peaksid isikliku heaolu, arengu või suurema õnnelikkuse nimel tööd tegema.

Tervis. Unenäod võivad anda infot meie tervise – selle parandamise ja võimalike häirete – kohta, sest mõnikord ei ole me ise neist probleemidest teadlikud. On mitmeid dokumenteeritud juhtumeid, kus inimene nägi unes mingit terviseprobleemi ning pöördus unenäo ajel arsti juurde, et oma tervist kontrollida, ning tal tuvastatigi seesama unes nähtud tervisehäda. On olemas ka üks projekt, mis selliste juhtumite kohta infot kogub. Selle nimi on Breast Cancer Dreams Reserach Project (rinnavähi-unenägude uurimus) ning seda juhib minu sõber ja kolleeg, arstiteaduse doktor Larry Burke. Ka sinul on soovi korral võimalik selles osaleda. (Vt tema ajaveebi aadressil ww.letmagichappen.com/blog.) Niisiis võivad unenäod sulle su terviseprobleemide kohta infot anda. Ja see on hea, kas pole?

Vaimne juhendamine ja areng. Ilmselgelt on meie unenägudel oma vaimne pool. Unenäod võivad anda meile nõu, informatsiooni või teadmisi. Unenägudes võivad meid külastada siinsest elust lahkunud armsad ja lähedased, nii inimesed kui ka loomad, ning meiega suhelda. Samuti võivad meile unenägudes ilmuda teejuhid, kes annavad infot ja juhendavad meid. Me võime saada ülemeelelist või intuitiivset informatsiooni – näiteks hoiatuse mõne negatiivse tulevikusündmuse kohta. Me võime magades ja und nähes külastada vaimseid maailmu ja dimensioone või saada vaimset nõustamist ja juhendamist – meiega võivad tööd teha teejuhid ja teised vaimsed olendid, kes suunavad ja kiirendavad meie vaimset arengut.

Probleemide lahendamine. Nagu juba korra mainisin, aitab unenägudele tähelepanu pööramine tihtipeale probleemidele lahendusi leida. Sel ajal, kui me magame (ja ka siis, kui ärkvel oleme), tegeleb meie alateadvus nende probleemidega ning vastused ja lahendused võivad end ilmutada unenäos. Ka sina võid olla seda kogenud, kui oled heitnud magama, mingi küsimus peas keerlemas, ning ärganud hommikul, teades vastust.

Eneseteadvus. Oma unenägudele tähelepanu pööramine ning nendega töötamine toob suurt kasu ka sellega, et avab ukse meie olemuse sügavikesse ning aitab mõista oma sügavamat olemust – alateadvust.

Üha enam kõlapinda leidev uurimistöö, millest suuremat osa on kajastanud doktor Timothy D. Wilson oma raamatus “Iseendale võõrad: adaptiivse alateadvuse avastamine” (Strangers to Ourselves: Discovering the Adaptive Unconscious), näitab, et me ei ole tavaliselt need, kelleks end peame. Enamasti identifitseerime me ennast sellistena, nagu teadlikult tunneme end olevat – oma teadliku teadvuse ja isikupära kaudu. Meie teadlik teadvus on aga vaid jäämäe tipp. Suurem osa sellest, kes me oleme, on peidus pinna all – alateadvuses, meie teadvustamata maailmas, sealhulgas mälestustes, uskumustes, meelelaadis jne. (Vt Lisa C: Tunne kogu enda mina – alateadvusega sõbraks saamine.)

Kõik see, mis peitub pealispinna all – mida me nimetame oma “isiklikeks asjadeks” ning mis tähendab meie soove, hirme, vajadusi, uskumusi, hoiakuid jne –, juhib meie käitumist ning motiveerib meid. See suunab meie käitumist nii tugevalt, et suurema osa ajast meil tõesti puudub iseendast või oma elust täielik arusaam või ülevaade. Ainult pealispinna alla sukeldudes ning iseenda sügavamaid maailmu uurides on meil enda ja selle kohta, kes me tegelikult oleme, võimalik rohkem teada saada. See muudab selgemaks meie arusaama iseendast ning aitab vabaneda oma sisemistest takistustest. Nii võime võtta sisse koha oma elu juhiistmel ning saada ise enda laeva kapteniks.

Seega, oma unenägudega töötamine võib meile palju kasu tuua. Sellest võib saada valgustav, inspireeriv ja energiat andev harjumus!

Enne kui asume põhjalikumalt unenägudega tegelema, et seeläbi oma elu rikastada, rääkigem magamisest. Esmapilgul võib paista, et selle kohta polegi eriti midagi öelda, sest me teame, et näeme unenägusid just magamise ajal. Tundub lihtne, kas pole? Siiski, põhjalikum arusaam magamisest aitab sul oma unenägudega palju tõhusamalt tööd teha.

 

Uni ja selle kasulikkus

Kas teadsid, et piisav uni on unenägude nägemise juures kriitilise tähtsusega? Kui sa kannatad unepuuduse all, ei pruugi sa oma unenägusid mäletada. Seda on oluline meeles pidada, sest me elame unepuuduse all kannatavas ühiskonnas ning paljud inimesed püüavad vähema unega hakkama saada.

See pole ainus põhjus, miks on oluline piisavalt palju magada; küllaldane uni on meile oluline ja kasulik ka mitmel muul moel, samuti aitab see unenägusid mäletada.

Tänapäeva moodsas ja kiires elus tundub magamine oleva pisut moest läinud. Me ei väärtusta und piisavalt, kuid küllaldane uni on meie optimaalse toimimise ja tervise tagamisel ülioluline. Me saame üha enam teadmisi selle kohta, et uni on hädavajalik organismi teatud talitlusteks ning korralikuks ajutegevuseks. Üks protsess, mis meiega magamise ajal toimub, on mälestuste ja hiljutiste sündmuste ning kogemuste koondamine – äsjaste sündmuste ja kogemuste omamoodi sorteerimine ja lahterdamine. Sel ajal kui me magame, paigutuvad hiljutised sündmused meie ajus püsivamasse mälupiirkonda. See puudutab ka uue materjali omandamist – mis tähendab, et piisav uni on õppimise puhul kriitilise tähtsusega.

     Magades toimub ka kudede taastumine, samuti iselaadi ajuhooldus, mida nimetatakse “sünaptiliseks homöostaasiks” ning mis valmistab aju ette uute teadmiste omandamiseks. 2013. aastal leiti teadusuuringus, mida hiljem on laialdaselt tsiteeritud, et magamise ajal (ja ärkvel olles mitte kunagi) leiab aset teatavat laadi aju puhastumine – see sarnaneb prügi juhtimisele läbi filtrisüsteemi, mis puhastab need mürkainetest (Mantel, 2013). On väidetud, et selline aju puhastumine võib aidata ennetada Alzheimeri tõve teket.

     2000. aastatest alates on läbi viidud terve hulk erinevaid uurimusi, mille tulemused näitavad, et piisav uni on meie tervise seisukohalt väga oluline. Krooniline ebapiisav uni võib põhjustada ja/või süvendada järgmisi tervisega seotud riske: rasvumine (tingituna kahest hiljuti avastatud hormoonist, mis reguleerivad söögiisu); diabeet; südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas kolesterooli kõrgenenud tase, vererõhu tõus ning suurenenud insuldirisk; immuunsüsteemi nõrgenemine; emotsionaalsus/ärrituvus; ebaeetiline käitumine, sealhulgas ebaviisakus, sobimatu käitumine ning ebaausus; depressioon; raskused teiste inimeste näoilmete hindamisel ning kalduvus näha ohte seal, kus neid tegelikult ei eksisteeri; kõrgem risk Alzheimeri tõve kujunemiseks; halvenenud hindamisvõime ning suurenenud risk sattuda õnnetustesse; oodatava eluea lühenemine; negatiivne mõju aju arengule noorukieas ning pöördumatu ajurakkude kaotus. Unepuudus võib mõjutada ärevus- ja tähelepanuhäire teket või seda süvendada ning olla rinnavähi riskiteguriks.         

Seega on piisav uni sinu tervisele ja õppimisele ülioluline. Minu enda uurimistöö on viinud mind järeldusele, et küllaldane uni on ülioluline ka probleemide lahendamise seisukohalt.

Uni on tõesti sinu sõber. Kui sa tahad, et suudaksid oma unenägusid uurida ja mõista, siis luba endale piisavalt und.

 

Mis toimub, kui sa magad

Sa teed seda igal ööl, mõnikord isegi soovimatult. Ometi võib sinu öine mina olla sulle sama võõras kui mõni maaväline külaline.     

Mis sinuga magamise ajal toimub? Enamik meist on oma magavast minast teadlikud unenägude kaudu. Tundub, et meie teadlik mina hajub, lahkub, ja siis, hommikul, ilmume taas oma “normaalse” minana. Uni paistab olevat must auk, millest me midagi ei tea, välja arvatud uneriismed, mis meie meelte servadele kummitama jäävad.

Õnneks paljastavad uuringud meile üha enam ja enam, mis toimub ajal, kui me näiliselt justkui öösse haihtume. Tänu sellisele valgustavale teadustööle on meil üha rohkem teadmisi selle uinumisaegse “musta augu” kohta. Teadmine, mis meiega magamise ajal toimub, aitab oma unenägusid paremini lahti mõtestada ja mõista.

 

Meele tasandid

Kui me uinume, toimub meis mitmesuguseid muutusi. Esimene muutus hõlmab loomulikult teadvust. Me laskume oma meele sügavamale tasandile, sellisele, mida me ei pruugi väga hästi tunda, kuid mis on küllaltki aktiivne ajal, kui teadvus magab ja näiliselt kadunud on.

Selle protsessi mõistmiseks tuleb teadvuse erinevaid tasandeid paremini tundma õppida. Teadlased on nende tasandite kohta infot kogunud peamiselt ajulainete uurimise teel. Ajulained on aju elektriliste impulsside mõõdetav väljund. Seega vaatame neid pisut lähemalt.

On olemas neli peamist ajulainete tüüpi; liikudes kõige kiiremast kõige aeglasemani, on need järgmised: beeta, alfa, teeta ja delta. Igaühega neist on seotud teatud kindlad teadvuse omadused.

           

Beeta (13–30 hertsi)

Beeta ajulaineid seostatakse kiire vaimse aktiivsuse, aktiivse välise tähelepanu, loogilise mõtlemise, terava ja fokusseeritud mõistuse, erksuse, analüütilise probleemilahendamise ning kiirenenud vereringe/ainevahetusega. Need käivad kaasas ka hirmu, viha, ärevuse ja muretsemisega (st stressiga).

 

Alfa (8–12 hertsi)

Alfa ajulained tekivad, kui me oleme ärkvel, kuid ei tegele parasjagu aktiivselt info töötlemisega. Neid seostatakse rahu, muretuse, unistamise, loova visualiseerimise, introspektsiooni ja loovusega. Need on sillaks teadvuse ja alateadvuse vahel ning lubavad meil piiluda teadvuse pealispinna alla. Alfa ajulained on olulised ka teadmiste omandamise juures ning need kasvatavad vaimset koordinatsiooni ja leidlikkust. Info optimaalseks töötlemiseks peab neid ühes teiste lainetega piisavalt esinema.

 

Teeta (4–8 hertsi)

Teeta ajulained on seotud alateadvusega, mis on meie mälestuste, tundmuste ja emotsioonide varamu. Need lained on aeglasemad ning neid seostatakse meditatsiooni, kõrgenenud vastuvõtlikkuse, inspiratsiooni, meenutamise, hallutsinatsioonide ja intuitsiooniga. Teeta ajulained domineerivad une kergemates staadiumites ning unenägudega une puhul (REM – rapid eye movement – kiired silmaliigutused), kuid unenägusid võib esineda ka delta lainete ajal.

 

Delta (5–3 hertsi)

Delta lained esinevad une kõige sügavamas faasis ning on samuti seotud alateadvusega. Neid seostatakse empaatiaga ja õhkõrnade piiride ning sügava transiseisundiga. Delta lained on justkui omalaadi radar, mis instinktiivselt infot otsib ja vastu võtab ning meid ajas ja ruumis suunab.

 

Lisaks eelnevale neljale peamisele ajulainete tüübile on teadlased üsna hiljuti tuvastanud ka viienda tüübi: gamma ajulained.

 

Gamma (30+ hertsi)

Gamma ajulaineid seostatakse integreeritud mõtlemise, kõrgetasemelise infotöötluse ja taju, kõrgema tasandi mõistmise ning eneseteadlikkuse staadiumitega. Need lained võivad esile kutsuda beeta-endorfiinide vallandumise. Kooskõlas teetalainetega aitavad aju gammalained erinevate ajupiirkondade vahel informatsiooni edastada.

 

Unetsüklid

Me laskume uinudes ärkveloleku teadvuse staadiumist – beeta või alfa tasandilt – teeta või delta staadiumisse ning kõigume terve öö edasi-tagasi kergema une (teeta) ja sügavama une (delta) taseme vahel – üles-alla, üha uuesti ja uuesti. Siiski, suurema osa unetsükli esimesest poolest veedame une sügavamal tasandil. (Tegelikult on teadlased jaganud une veel neljaks staadiumiks, millest esimene on kõige kergem ja neljas kõige sügavam.)

Kui varem eeldati, et unenägusid esineb vaid une kõige kergemates staadiumites, siis nüüdseks on teada, et REM-und (kiired silmaliigutused), mis on unenägude nägemise tunnus, võib esineda kõigis une staadiumites ja et unenägusid ei nähta ainult REM-une ajal. (Kiired silmaliigutused esinevad siis, kui näeme und, sest meie silmad jälgivad näiliselt seda, mida oma unenägudes näeme ja kogeme.) Need unenäod, mida mäletame, esinevad sagedamini une kergematel tasanditel.

Huvitav on see, et unenägude pikkus võib olla väga erinev, varieerudes neljast seitsmekümne kahe minutini.

 

Une füüsiline kulg

Lisaks muutustele ajulainetes ja teadvuses toimuvad magama jäädes veel mitmed aju ja keha kemikaale puudutavad muudatused. Üks neist on seotud paljudele inimestele tuttava melatoniiniga. Õhtul, kui päike loojub, hakkab keha seda rohkem tootma, sest see aitab meil uinuda. Hiljutine ajakirjas Prevention (Guthrie, 2005) avaldatud murranguline uurimus näitab, et melatoniin võib ka vähirakke hävitada. Seega on väga oluline magamise ajaks kõik valgusallikad kustutada, sest on leitud seoseid magamisaegse valgusega kokku puutumise ning suurema vähiriski vahel.

Uinumisega kaasnevad veel kaks olulist muutust. Neuronid meie seljaajus lülituvad välja ning see aitab esile kutsuda öist paralüüsi. Seetõttu ei ela me oma unenägusid füüsiliselt välja. Tundub huvitav, et uuringute andmeil on neil, kellel esineb kalduvus kroonilisele uneskõndimisele, selles kehamehhanismis mingi rike. (Vt Schenck, 2008 ja Rock, 2004.)

Samal ajal lülitatakse välja ka kaks ajukemikaali, norepinefriin ja serotoniin, mis ärkveloleku ajal meie kehas ringlevad, ning keha hakkab tootma neurotransmitterit nimega atsetüülkoliin. Atsetüülkoliin vallandab ja ergutab aju emotsionaalseid, visuaalseid ja motoorseid piirkondi, mis selgitab, miks mõned unenäod meile sütitavalt või erutavalt mõjuvad. Meie limbiline süsteem, mis on seotud emotsioonidega, on samuti magamise ajal täielikult aktiveeritud ning seetõttu on emotsioonid une ajal tugevamad.

Lisaks sellele on maha surutud ajukoore talitlus. See on aju osa, mis on seotud kõrgema mõtlemise ja arutlusvõimega ning võimaldab meil keskenduda, teha loogilisi järeldusi ning võrrelda oma kogemusi reaalsusega. Seetõttu ei tundugi unenäod tihtipeale loogilised ega rullu lahti lineaarsel, loogilisel viisil.

 

 

 

Nüüd sa näed, kui kasulik võib olla oma unenägude mõistmine ja nendega töötamine. Samuti peaks sul olema parem arusaam sellest, mis toimub sinuga ajal, kui sa magad, ning kui erinev on sinu magav meel ärkvelolekuteadvusest. See teadmine on oma unenägudega töötamise juures väga kasulik. Ja selleks, et oma unenägudega tööd teha, on soovitatav need salvestada. (Me räägime sellest täpsemalt järgmises peatükis ning hiljem ka viiendas peatükis.)

Järgmiseks vaatleme aga mõningaid korduma kippuvaid küsimusi une ja unenägude kohta, et anda sulle parem arusaam sinu magavast meelest.

 

 


2. peatükk

 

 

 

Levinud küsimused ja faktid

 

une ja unenägude kohta

 

 

 

 

 

Kõigi nende aastate jooksul, mil olen loenguid pidanud, intervjuusid andnud ja koolitusi läbi viinud, on mulle une ja unenägude kohta kõikvõimalikke küsimusi esitatud. Toon siinkohal välja mõned neist ühes vastustega. Vastused pärinevad minu enda aastatepikkusest tööst ja tähelepanekutest, samuti viimase nelja aastakümne uneuuringutest. Ma loodan, et nende vastustega tutvumine aitab sul oma unenägusid paremini mõistma ja tõlgendama õppida.

 

Levinud küsimused unenägude kohta

Kas kõik inimesed näevad unenägusid?

See on kõige levinum küsimus unenägude kohta. Kui ma unenägudest rääkimas käin, siis on ikka ja alati publiku seas keegi, kes väidab: “Mina ei näe unenägusid.”

Tõde on aga see, et peaaegu kõik inimesed näevad unenägusid, kui välja arvata harvad juhud, mil tegemist on aju kõrvalekalde või kahjustusega või kui inimene tarvitab ravimeid, mis häirivad und. (Vaata Rock, 2004, ja Cartwright, 2010.) Unenägude nägemine on meie aju magamisaegne normaalne funktsioon ja see on üsna loomulik ning peaaegu universaalne. Seega on väga tõenäoline, et sa näed unenägusid, ükskõik kas mäletad neid või mitte.

      

Miks ma ei mäleta oma unenägusid?

Juba varased unenägude-uuringud, millest mõned on välja toodud dr Ann Faraday raamatus “Unenäo võim” (Dream Power) näitasid, et me kaldume oma unenägusid mäletama ainult siis, kui meie teadlikkusetasand une nägemise ajal nihkub. Näiteks kui me kuuleme mingit müra või vahetame magamisasendit.

Kui sa magad liiga sügavalt, siis ei pruugi sa oma unenägusid mäletada. Kui sa kannatad unepuuduse all ega saa regulaarselt piisavalt und, võib su uni olla nii sügav, et vaid väga vähesed asjad suudavad seda häirida, ja nii ei pruugi sul avaneda võimalust oma unenäo riismetele pilku heita. Teisisõnu – sa magad nii sügavalt, et on peaaegu võimatu oma unenägusid mäletada.

Kui sul puudub unenägude vastu huvi, siis ei pruugi sul olla motivatsiooni neid mäletada. Seega on unenägude vastu huvi tundmine teine oluline tegur selle juures, kas sa mäletad neid või mitte.

Uuringud näitavad, et enamik inimesi mäletab vaid üht protsenti oma unenägudest. Siiski, need inimesed, kes on olemuselt loomingulisemad ning kellel on hea mälu, kalduvad unenägusid paremini mäletama (Rock, 2004) ning mulle tundub, et inimesed, kes on introspektiivsed, mäletavad samuti unenägusid paremini kui need, kes ei ole. Luigi De Gennaro 2011. aastal läbiviidud uurimistöö näitas, et inimesed, kellel esineb frontaalsagaras rohkem madala sagedusega teeta ajulaineid, mäletavad oma unenägusid tõenäoliselt paremini. Ühes hilisemas uuringus selgus, et inimestel, kellel unenäod paremini meeles püsivad, on aju teatud osades kiirem vereringe ning nad on välistest stiimulitest teadlikumad (Kim, 2014).

           

Miks mu unenäod nii kiiresti ununevad?

Kui sa tunned, et tavaliselt on sul ärgates unenäod meeles, kuid hiljem ei suuda sa neid enam meenutada, siis pole sa ainuke. Nagu on tõdenud Michael Thorpy ja Jan Yager 1991. aastal ilmunud unehäirete entsüklopeedias (The Encyclopedia of Sleep Disorders) ja tsiteeritud artiklis “60 silmiavavat fakti magamise kohta” (60 Eye-Opening Facts About Sleep, Randomhistory.com), unustab inimene reeglina oma unenägudest 50 protsenti vaid viie minuti jooksul pärast ärkamist ning kümne minutiga ununeb ligikaudu 90 protsenti. Unenäod on meie magava meele kaduvad välgatused – magava “mõtlemise” toode, kui silmad on suletud ning tähelepanu pöördunud sissepoole. Kui ärkame, kohanevad meie ajulained ärkvelolekuteadvusega ning silmade ja teiste meelte kaudu hakkavad meid pommitama välised stiimulid. Unenägudel on raske pikalt meeles püsida, kui kõik need välised stiimulid meid üle ujutavad ning tõrjuvad välja mälestused kaduvüürikestest unenägudest.

Kuigi enamik unenägusid kaob ärgates meie mõtetest küllalt kiiresti, võib mõnikord juhtuda, et mingi fragment unenäost turgatab hiljem ootamatult meelde. Tavaliselt on selle vallandajaks miski, mida me mõnel järgneval päeval kogeme. Selleks võib olla unes nähtuga sarnane olukord või inimene, keda unes nägime, või isegi mingi sündmus meie unenäost. Järsku, täiesti ootamatult – pabahh! Su meeltesse kerkib õrn mälestus millestki unes nähtust – õhkõrn fragment – ning hulluks ajaval kombel kaob see tihtipeale just niisama kiiresti kui ilmus.

Isegi parimates tingimustes on tervet unenägu peaaegu võimatu pikemat aega pärast ärkamist meeles pidada, kui seda just mingil moel ei salvestada või detailselt kirja ei panda. Samas võivad mõned väga võimsad unenäod jääda meiega päevadeks – isegi kuudeks või aastateks, aga need on kindlasti erandid.