Loitsud, meditatsioonid
ja rituaalid . . . 9
Tänuavaldused . . . 11
Alguses . . . 13
Säde . . . 19
Side kaob . . . 20
Pealesunnitud abielu . . . 21
Inetu lahutus . . . 22
Müüdid versus tõde . . . 22
Uus side . . . 28
Nõiad on voodis alati
head olnud . . . 31
Viis iidset, armastust,
kirge ja inimsuhteid puudutavat reeglit . . . 32
I Ära tee kellelegi
halba . . . 32
II Nauding on meie
sünnipärane õigus . . . 33
III Veetlus: sarnane
tõmbab sarnast . . . 35
IV Tunne iseennast . . . 37
V Reegel: kõik, mida
teed, saad kolmekordselt tagasi . . . 41
Teine osa. Enne kui sa oma
luua magamistuppa viid...
Maagiline mõtlemine versus maagiliselt mõtlemine . . . 45
Väe kogumiseks isikliku
baasi rajamine . . . 49
Seestpoolt väljapoole
või väljastpoolt sissepoole . . . 49
Nõidade neli võtit väe
kogumiseks suhete vallas . . . 50
Enesetunnetus . . . 51
Eneseaustus . . . 55
Enese eest hoolitsemine . . . 56
Eneseusaldus . . . 58
Kehakeemia versus hingesugulus . . . 63
Kehakeemia . . . 63
Hingesuguluse . . . 65
Maagilised suhted:
nõidade kuldne kesktee . . . 66
Veetlus: tähtis on
teada, mida sa tahad . . . 71
Visioonkirja
kirjutamine . . . 73
Mõned lihtsad
soovitused, enne kui alustad . . . 74
Soovitu saamine: oma
kingituse vastuvõtmine . . . 79
Nõidade varjude raamat:
arengu tunnistaja . . . 82
Kolm lihtsat sammu
varjude raamatu sisseseadmiseks . . . 83
Näidislehekülje
koostamine . . . 83
Varjude raamatu
näidislehekülg . . . 84
Loitsu anatoomia . . . 85
Maagia loogika . . . 86
Viis elementi . . . 86
Keskendumine . . . 87
Eesmärk ja kavatsus . . . 87
Väe kogumine . . . 88
Väe vallandamine ja
maandamine . . . 89
Osavõtt . . . 90
Takistused loitsimisel . . . 90
Hirm, et midagi läheb
valesti . . . 90
Vana uskumuse külge klammerdumine . . . 92
Hirm selle ees, mida
teised ütlevad . . . 92
Ajapuudus . . . 93
Privaatsus . . . 93
Vooluga kaasaminek . . . 93
Ohutusnõuded . . . 94
Spetsiaalsed
ohutusnõuded . . . 94
Üldised ohutusnõuded . . . 95
Sensuaalsed abilised . . . 97
Ürdid, õied, õlid ja
puit . . . 97
Taimsete abiliste tabel . . . 99
Kuu . . . 103
Loomad . . . 106
Loomad abilistena . . . 108
Jumalad ja jumalannad . . . 111
Jumalad . . . 113
Jumalannad . . . 114
Väering . . . 119
Isikliku väeringi loomine:
sinu vahend väe kogumiseks . . . 120
Isikliku väeringi
loomine . . . 121
Võrdsus . . . 127
Võrdsuse varjuküljed . . . 129
Nõiad magamistoas . . . 129
Hirm . . . 134
Nõiad magamistoas . . . 136
Nauding . . . 145
Naudingu takistajad . . . 146
Kehaga sideme
taastamine . . . 146
Seks . . . 152
Nõidade suhtumine seksi . . . 153
Väe kogumine seksi
ajal: üldised põhimõtted . . . 157
Mõtle oma
tõekspidamistele seksist . . . 159
Iha . . . 162
Afrodisiakumid . . . 163
Seks eri aastaaegadel . . . 165
Seks suvel . . . 165
Seks sügisel . . . 169
Seks talvel . . . 172
Seks kevadel . . . 176
Kohese sensuaalse
sideme loomine: See Punkt . . . 180
Mis „punkt” see on? . . . 180
Valu: sidemete
katkestamine . . . 183
Nõiad magamistoas . . . 184
Viljakus . . . 195
Kuult väge saanud
imetaja . . . 195
Lunaarne side . . . 197
Järeldused . . . 200
Oma tsükli korrastamine
vastavalt Kuule . . . 200
Viljastumise
soodustamine lunaarmeetodil . . . 201
Oma Kuu leidmine . . . 201
Kuidas lunaarset haripunkti
saavutada? . . . 202
Ettevalmistumine
iidsete nõidade kombel . . . 209
Caryssi kogemus . . . 210
Toiduvalik . . . 211
Sõltuvused . . . 212
Stress . . . 213
Saasteained . . . 214
Kuutsüklid . . . 215
Kunstlik viljastamine,
emakasisene viljastamine (IUI) . . . 220
Kuidas nõidade tee
aidata saab . . . 220
Kehaväline viljastamine (in vitro) . . . 228
Kuidas nõidade tee
aidata saab . . . 230
Nõiad magamistoas . . . 231
Füüsiline stress . . . 232
Vaimne stress . . . 233
Õitsva üsa palsam . . . 243
PS . . . 244
Traditsioonilised/nüüdisaegsed
tavad . . . 247
Lapse sünd . . . 247
Täisealiseks saamine . . . 248
Käte sidumine . . . 249
Eideikka jõudmine . . . 250
Armuringid . . . 252
Isikliku varjude raamatu
jagamine . . . 254
Paganlikud/nõiakunsti
allikad . . . 257
Sõnastik . . . 259
Loitsud, meditatsioonid ja rituaalid
Tervise ja elujõu
rituaal . . . 61
Eesmärgi leidmise
rituaal . . . 69
Loits ideaalse partneri
ligitõmbamiseks . . . 76
Meditatsioon isikliku
väelooma leidmiseks . . . 109
Appikutse
Artemisele/Dianale . . . 117
Isikliku väeringi
loomine . . . 121
Võrdsuse rituaal . . . 131
Meditatsioon hirmude
paljastamiseks . . . 140
Hirmu võitmise rituaal . . . 141
Gaia rituaal: side
meeltega . . . 148
Meditatsioon
nautimiseks koos partneriga . . . 148
Sidemete taastamine oma
keha ja partneriga . . . 150
Suvine seksirituaal . . . 167
Sügisene seksirituaal . . . 170
Talvine seksirituaal . . . 173
Kevadine seksirituaal . . . 177
Sidemete läbilõikamise
rituaal . . . 185
Kaitse ja maandamise
rituaal . . . 195
Tsüklite sobitamise
meditatsioon naistele . . . 204
Tsüklite sobitamise
meditatsioon meestele . . . 207
Rituaal lapsele ruumi
tegemiseks . . . 215
Ettevalmistav rituaal . . . 216
Sperma ülekoormamise
rituaal . . . 222
Sireeni hüüd ja
munarakuloits . . . 225
Kehavälise viljastamise
edukuse suurendamise rituaal . . . 234
Lapse tervitamise
rituaal . . . 238
Meditatsioon lapsega
sideme loomiseks . . . 240
Alustuseks
Ma mäletan jooksmist. Mäletan kiiret
jooksu, naeru, tantsu. Ma leidsin metsas endale koha. Asetasin leegitseva
tõrviku kivile ja ootasin, pingutades silmi, et need hämarusega kohaneksid.
Tajusin selgelt kõike: lehtede niiskust jalge all, kerget tuuleõhku, mis lükkas
mu juuksed õlgadelt ja pühkis higipiisad, mis jooksmise järel mu keha katsid...
Ma mäletan siiani, kui mahlaselt lõhnasid õied, mida tol päeval korjasin ja juustesse torkasin. Ma vaatan alla oma rinnale ja näen, kuidas nahapind tulevalgel võbeleb; kuldsetes värvides keerukaid sümboleid, mis mu rinnale ja ihule tätoveerituina hiilgavad ning on läbi lihtsa õhukese särgi selgelt nähtavad.
Kaugelt eemalt kuulen meeste
hääli – kooris ja eraldi. Nad naeravad ja laulavad, siis kostab hõige, mis võib
olla ka trummide hääl, või trummide hääl, mis kõlab nagu hõige – ja äkki jääb
kõik vaikseks.
Ma naeratan, kuid olen
väga rahulik.
Kuulatan pingsalt.
Pigem tajun kui kuulen paljusid samme, paljusid käsi, mis pimeduses kobavad. Mu
süda põksub järjest kiiremini ja kiiremini.
Ja siis ma kuulen,
kuidas ta paremalt minu poole jookseb. Kiired sammud, veel kiiremad kui
südamelöögid. Mind läbib adrenaliinisööst. See võib olla minu jumal, minu
väljavalitu.
Mees jookseb välu
keskele. Ka tema hoiab käes leegitsevat tõrvikut. Ta on alasti ja valmis. Tema
silmad hiilgavad ning see pole ainult tulehelgi peegeldus. Ta on ligitõmbav,
mehelik ja ilus. Ma tunnen vastupandamatut veetlust. Kuid see pole minu jumal,
siin ja praegu.
Ta peatub minu ees ja
küsib: „Jumalanna! Kas sa nõustud minu siinviibimisega tänasel ööl?”
Vastan talle: „Mine
edasi, jumal. Sind ootab teine jumalanna. Ole viljakas! Jookse ruttu!”
Ja seda ta teeb, andnud
mulle põgusa suudluse ja toonud kuuldavale puhast väekust väljendava hõiske.
Kuulatan uuesti kõrvade
ja südamega ning tean, et mu väljavalitu pole kaugel. Ma tean, et ümber minu
muudetakse nauding viljakuseks ja külvatakse tagasi maasse.
Vaatan üles Ema Kuu poole,
mis oranžika ja raskena taevas kumab.
Siis...
Ta on kindel ja kiire,
tuleb vargsi. Näen ainult tõrviku tulelonti, enne kui ta minust poole sammu
kaugusel peatub. Tema tugevust võib käega katsuda.
Ta on alasti, kehal
samasugused kuldsed spiraalid nagu minulgi; silmad naerukil. Tunnen
salveisuitsu ja higi lämbe segu maitset ning tean vaatamatagi, et tal on
erektsioon. Märkan kriimustust ta õlal, tume veretäpp katab ta abaluud. Ma
mõtlen: „Ta kriimustas end minu juurde joostes.”
„Jumalanna! Kas sa nõustud
minu siinviibimisega tänasel ööl?”
Tunnen endas Jumalanna
väge, kui vastan: „Jah! Sa oled kõvasti jooksnud. Olgem viljakad!”
Ja maailmad liituvad.
See on traditsioonilise
beltaine’i riituse kirjeldus.
Beltaine on paganlik,
iidsete aegade taha ulatuv tseremoonia, millega tähistatakse suve saabumist ja
viljakuse tähtsust elutsüklis. Mehed ja naised tulevad kokku, et üheskoos
rõõmsalt pidutseda ja universumi loovust jäljendada ning anda oma viljakus
maale tagasi. Naised näevad end jumalannadena, loojatena, ja valivad ühe või
mitu jumalat, et külvata viljakust põldudele ja metsadesse, jätkates tsüklit
mitte ainult vaimus, vaid kindlustades ka küllusliku saagi ja karja
juurdekasvu.
Eilne beltaine* on tänane volber,
mida Inglismaal ja mujal Euroopas siiani pühitsetakse. Küll pisut vähem
dramaatiliselt, kuid sama sümboolselt: inimesed tantsivad rõõmsalt meiupuude
ümber, põimides üksteise ümber värvilisi paelu. Nad tähistavad seda päeva ja
pidutsevad, korraldavad ilutulestikke ja kannavad juustes lilleõisi.
Ma tahaksin sult
küsida, mida sa sellest kirjeldatud beltaine’ist arvad? Kas see äratas sinus
akadeemilist huvi? Ehk tekitas pisut põnevust, mõjus romantiliselt? Veidi
erootiliselt? Kõlas naljaka loona laupäevaõhtul pidutsevast hipikambast? Või
vastupidi, riivas sinu tundeid? Kas selline asi ei tundu ohtliku või
liiderlikuna? Kas selles oli midagi kurjakuulutavat? Sinu ratsionaalne pool
võib esitada loogilisi küsimusi, näiteks: „Kuidas on üldse võimalik pimedas
joosta ja veel kedagi üles leida?”
Eeskätt tahaksin sult
küsida, kas sa pead seda kõike väljamõeldiseks? Ma ei mõtle selle all, kas
selline lugu toimus või millal see toimuda võis. Mind huvitab, kas sinu meelest
võiks selline asi kellelegi kasu tuua? Kas sinu arvates on võimalik, et mõni
nendest vanadest tavadest võib rikastada meie praegust elu, olukorras, kuhu
oleme jõudnud? Kas suudaksid loobuda oma uskmatusest piisavalt kauaks, et
kaalutleda kõiki võimalusi, mida see raamat sulle pakub, kasulikke ja elulisi?
Kas suudaksid välja astuda betoonmüüride vahelt, kus me elame, ja minna tagasi
aega, mil naudinguid ei häbimärgistatud süütundega, kus loovus oli ime, kus
tehti vahet mehelikul ja naiselikul energial ning kus valitsev kaos oli vaid
üheks astmeks teel teadmisele, et sinu suhted sõltuvad sinust endast.
See teos ei kujuta
endast nõiaraamatut, mis õpetab, kuidas oma naist lehmaks või peigmeest
kärnkonnaks muuta. See ei õpeta sulle, kuidas ära sõnuda meest, kes sind
pettis, või saada voodisse naist, keda himustad. Sa ei leia siit ka detailseid
kirjeldusi nõidade seksiorgiatest, millest kuulujutte räägitakse. Kui otsid
midagi sellist, siis oleks sul vist targem see raamat sulgeda ja veeta aega
mõne teise autori tööde seltsis.
See raamat räägib
sellest, et iidsed nõidade tee põhimõtted on tänapäeval sama kehtivad ja
tõhusad kui enne kirjaliku ajaloo algust. Jah, nad lihtsalt on tõhusad.
See raamat pakub
iselaadi meetodit kõikvõimalike inimsuhete parandamiseks. Avades veetluse ja
loovuse tähenduse, pakub see teos abivahendeid ja tuge kõigile, kes on otsustanud
neid kasutada. Nõidus muudab tavalised suhted eriliseks, tehes ka meid
inimestena erilisemaks, kui oskame aimata. See raamat julgustab meid keskenduma
esmalt endale ja selgeks tegema, mida me õieti tahame. Kui kavatsus on selge,
võime võluda teisi ja koosluua nendega, saavutades suurepäraseid tulemusi.
See raamat pakub sulle
järeleproovitud meetodeid ja juhtumikirjeldusi, mis näitavad, et see maagiavorm
on tõsiseltvõetav. Viimases kolmes peatükis leidub mitmeid tõestisündinud
lugusid nii paganatelt kui ka mitte-paganatelt, kes on nõidade soovitatud nippe
katsetanud ja järele proovinud. Samamoodi võid ka sina reaalmaagiast kasu
lõigata – maagiast, millel on loogiline sisu ning hingeline ja vaimne tähendus.
See raamat on
kirjutatud eeldusega, et lugejad teavad wicca’st ehk nõidade teest vähe või ei tea
sellest üldse mitte midagi. Sa ei pea end sugugi nõiaks või paganaks pidama, et
raamatus esitatud tõdedest kasu lõigata. Sul tuleb neid põhimõtteid ja meetodeid
vaid nii palju usaldada, et võiksid need järele proovida ja enda heaks ära
kasutada. Neile, kes on nõiakunstis kogenumad või tuttavad minu varasema tööga,
raamatuga „Nõid töötoas” (Witch in the Boardroom), on mõeldud
edasijõudnute tehnikad: sa võid väe kogumise harjutustest üle libiseda, sest
sinu isiklik vundament ja võime väge koguda on ilmselt juba küllalt kõrgel
tasemel.
Kui ma esimest korda
teistele rääkisin, et valmistun kirjutama raamatut armastusest, naudingust,
suhetest ja viljakusest, kohtasin kaht tüüpi reaktsioone. Need, kes juba
teadsid, kui tõhusad on tehnikad, mida oma töös kasutan, väljendasid meeldivat
üllatust ja uudishimu. „Neid juhtumikirjeldusi oleks väga põnev lugeda, kui
leiaksid inimesi, kes on piisavalt ausad tunnistama, et nende armuelu on
mannetu ja seda saab maagia abil paremaks muuta,” arvas üks klient.
Teine itsitas: „Väga
hea idee – õpeta mulle, kuidas vahelduseks ka mõni mõistlik kutt leida! Ma olen
nõus sulle juhtumikirjelduseks ainest andma.”
Teiseks reaktsiooniks
oli pigem murelikkus. Võiks öelda isegi, et äärmuslik närvilisus. Peamiselt oli
tegemist paganliku kogukonna hirmuga, et laiem avalikkus ei pruugi valmis olla
raamatuks, mis lahkab nõidade põhimõtteid ja arusaamu armastusest, teadlikku
valikut kire ja naudingu kasuks, ning toob esile nõiakunsti sensuaalsemad ja
seksuaalsemad küljed. Valesti arusaamine ja poleemika võivad asja kõigi jaoks
hullemaks teha. Isegi minu kavatsuses rääkida kunstlikku viljastamist
toetavatest vahenditest nähti vastuolu ja soovi raamatu läbimüüki suurendada.
Neile inimestele ütlen, et olen andnud oma parima, ja seda kõigi huvides.
Ma tean, et nõidadelt
on voodimurede puhul alati abi otsitud, kui asi on puudutanud viljakust,
veetlust, läheduse säilitamist ja/või vigadest tekkinud haavade parandamist. Ma
olen nüüdisaegne nõid ja soovin kasutada traditsioonilist tarkust tänapäeva
maailmas tänapäevaste probleemidega tegelemiseks tänapäeva inimeste huvides.
Nõiakunsti traditsioon on rikkalik ja tõepoolest kasutoov, kuid samas ei unusta
ma kunagi ka selles peituvat ilu ja sügavust.
Selle raamatu abil saad
heita pilgu alternatiivile, mis lubab sul olla tugev ja väekas, kuid samal ajal
osaduses ümbritsevate inimestega, olgu nendeks armastatud, partnerid või
sõbrad. Ma palun sind, et avaksid oma südame ja meeled tõelisele maagiale –
maagiale, mis parandab vanad haavad, pakub reaalseid võimalusi ning viib meid
edu, mõistmise, toetuse, põnevuse ja naudingu sellise tasemeni, millest seni
vaid unistanud oleme.
Ära ütle: mine eemale!
Jookse kiiresti! Ole
viljakas!
Stacey Demarco
PS. Beltaine’i lugu on
tõestisündinud ning leidis aset üsna hiljuti.
Esimene osa
Nõidade tee
Säde
Ma külastasin hiljuti muuseumi, mille säilikute hulgas oli väga ilusaid
eelajaloolisi kunstiesemeid. Mõned neist kunstiteostest olid üle 30 000 aasta
vanad, kuid kõnetasid mind ometi kui naist, nõida ja inimest.
Klaasi all lebasid
mõned tillukesed naisefiguurid, ülepakutud rindade ja puusadega. Mõned neist
olid ümarate rasedakõhukestega, teistel olid peenikesed vöökohad ja pringid
kannikad. Isegi kõige pealiskaudsem vaataja oleks võinud möönda, et tegemist on
viljakuse sümbolitega, mis on sündinud loovuse sädemest. Nad esindasid kõige
iidsemaid jumalannasid, nad olid naissoost ja pühendatud viljakusele.
Milleks üldse loovust
ja viljakust austada ja pühitseda? Meie keerulises maailmas on raske asetada
ennast palju lihtsamate eluviisidega esivanemate jälgedesse ja ette kujutada,
mis nende jaoks tähtis oli.
Milliste imedena
võiksid näida rasedus ja lapse sünd, kui nüüdisaegsed bioloogia-alased
teadmised kõrvale jätta! Kui raske võis olla ilma tänapäevaste, viimase
kahesaja aasta jooksul omandatud põlluharimismeetoditeta toidu kasvatamine ja
ravimtaimede kogumine! Millegi söögiks kasvatamine ja kasutamine pidi toimuma
katse-eksituse meetodil, kui Emakese Maa nõudmisi ei märgatud ja tema
tsüklitega ei arvestatud.
Ma ei kasuta terminit
Emake Maa kergekäeliselt. Maast endast sai esimene jumalanna, sest see oli
tema, kes emalikult inimesi kõige eluks vajalikuga varustas. Muinasaja inimesed
tundsid kasvutsükleid ja aastaaegu ning mida paremini nad ümbritsevat keskkonda
mõistsid, seda enam oli neil šansse ellu jääda ja täisväärtuslikult elada. Mida
lähemalt nad maad ja kariloomade harjumusi jälgisid, seda lähedasemaks said
neile elu kaunidus, heldus ja imed. Just maa rüppe heitsid surnud puhkama.
Ükskõik, kas nad maeti või põletati, inimesed teadsid, et nende aeg on piiratud
ja surm on sama suur ime kui sünd. Loodus ehk Emake Maa andis inspiratsiooni,
maagia ja pühendumuse.
On loogiline arvata, et
mida viljakam on maa, seda rohkem on toitu ja kariloomi. Inimene arenes kütiks,
loomade ja karja valitsejaks.
Kui Emakese Maa
austamine, olgu lihtsal või ritualiseeritud kujul, aitas maal kasvatada rohkem
söödavaid taimi ja rohtu haiguste vastu ning ergutada viljastumist, oli see
mõistlik viis ellujäämist kindlustada. Samamoodi austati Metsaisa, kui see
rohkem liha kinkis, olgu või ühe hirvekese enam – loomulikult ja põhjendatult.
On arvatud, et
paganlikud uskumused said alguse just sel moel. Sõna „pagan” tähistab inimest,
kes „elab maal”. Paganad olid maa ja selle asukatega kõige lähedasemates
suhetes, seega pole üllatav, et viljakust ja loovust kindlustavad rituaalid olid
just nende hulgas kõige elujõulisemad.
Kuna loovus ja viljakus
olid sedavõrd tähtsad, olid vastavad rituaalid sageli seksuaalse iseloomuga
ning viidi läbi alasti. See selgitab ka üht vanimat maagia põhimõtet „sarnane
tõmbab sarnast”. Kui sooviti saaklooma tabada, kehastuti rituaalses tantsus
saakloomaks. Kui sooviti oma maalapil või suguvõsas viljakust kindlustada, näidati viljakust häbi
tundmata. Toita tuli palju suid, põllutöö tahtis tegemist ja üksteise aitamine
oli oluline, seega kuulus paganate vajaduste hulka ka kerge viljastumine,
lapsekandmine ja sünnitus.
Ühiskonnad ja kultuurid
kasvasid ja muutusid keerukamaks, ideed jumalatest ja jumalannadest teisenesid
vastavalt ajastu nõudmistele. Jumalad ja jumalannad, meheliku ja naiseliku
energia arhetüübid, olid võrdselt tähtsad ning hakkasid omandama eriomaseid
avaldumisvorme ja iseloomujooni, mis seostusid inimeste igapäevaeluga ja
aitasid teatud probleemide puhul. Nii näiteks jagunesid jumalannad kodukolde
kaitsjateks ja sünnitusel abistajateks. Olid jumalad, kes andsid vaprust
sõjakäikudel, ja need, kes kindlustasid jahiõnne.
Enamik jumalaid ja
jumalannasid oli meie moodi. Nad olid välimuselt meie sarnased, meil oli
nendega otsene side. Loomulik oli uskuda, et kui oleme nende loodud ja nende
sarnased, on meis ka nende jumalikku sädet. Nad olid meie emad, õed, tütred,
armukesed, isad, vennad ja pojad – kõike korraga, ning kui nad meid lähedalt
puudutasid, siis olime meiegi jumalad ja jumalannad.
Side kaob
On oluline märkida, et tollal
puudus ühtne religioon tänapäevases mõistes, selle asemel oli hulk jumalate ja
jumalannadega suhtlemist puudutavaid tavasid ehk uskumuste süsteeme. See
ajajärk kestis aastatuhandeid, enne kui kerkis esile uus vaimse praktika mudel.
Looduslähedane eluviis
hakkas moodsale maailmale alla jääma ajal, kui Euroopas tekkis kirjalik
ajalugu. Hakkas kujunema idee ainujumalast (monoteism). Uus uskumuste süsteem
kaugenes esialgsetest loomise- ja viljakusekesksetest ideedest ning nais- ja
meesenergia tasakaalu tähtsustamisest. Uues süsteemis oli vaid jumal, ilma
jumalannata. Rõhuasetus liikus koostöölt maa ja mullastikuga selle
valitsemisele. Idee, et igas inimeses on tasakaalus mees- ja naisalge, lükati
meheliku, sõjalise jõu poolt tagasi ning uue jumala ees võeti alistuv hoiak.
Sellise uskumuste
süsteemi puhul, mis jätab ühe sugupoole täielikult kõrvale, on tavaline, et
seda sugupoolt koheldakse alavääristavalt ka ühiskonnas. Peaaegu kõigis
tänapäeval levinud religioossetes praktikates, välja arvatud hinduismis, on
mees- ja naissoost jumaluste tasakaal paigast ära. Me võime sellest leida kõige
naiseliku eitamise algeid.
Isiklikke suhteid, mis
paganatel oma jumalate ja jumalannadega olid, püüti uute meetoditega takistada.
Uue patriarhaalse süsteemi võtmesõnaks sai „kontroll kõige üle”, kuni selleni
välja, kuidas tuleb jumalat kõnetada. Kontrolli läks vaja selleks, et määrata,
kes ja kuidas jumalaga suhelda tohib. Polnud võimalik olla sellise jumala
kaaslooja; oma soove ja kavatsusi võis esitada ainult vahendaja, antud juhul
preestri kaudu.
Linnade ja kaubanduse
kasvades süvenes lõhe maal elavate ja maalt elatist saavate paganate ning
linnaelanike vahel, kel oli äraelamiseks ka teisi võimalusi ning kes maa
elutsüklitega sel määral arvestama ei pidanud. Uus monoteistlik religioon,
kristlus, kasvas selle lõhestumise ja eraldumise pinnal ning kogus jõudu esmalt
linnades.
Pealesunnitud abielu
Mõnda aega
eksisteerisid mõlemad süsteemid kõrvuti, paganlikes piirkondades praktiseeriti peamiselt
vanu tavasid. Seadusi ja valitsust kontrollisid siiski linnaelanikud ja pealegi
oli antud käsk uut usku kõikjale levitada. Vanade tavade jätkumine ohustas uue
religiooni edu – paganatel polnud erilist entusiasmi vaimseks praktikaks, mis
ei teeninud nende vajadusi. Lõppude lõpuks olid vanad tavad nende probleemide
lahendamise huvides; jumalad ja jumalannad lõid koos nendega, nad pühitsesid
naudingut ja see toimis! Miks peaks keegi loobuma oma tavadest sellise usundi
kasuks, mis ei viljasta maad, mis tunnistab ainult üht jumalat, kus on palju
reegleid ja piiranguid, ei mingit jumalannat, ainult jumal, kellele ei meeldi
seks ja kellega saab suhelda vaid teise isiku vahendusel? Unustage ära!
Et kergendada
üleminekut vanadelt tavadelt uutele, seoti mitmed kristlikud tseremooniad
olemasolevate paganlike riitustega. Kuigi paljud tänapäeva kristlased ei taha
seda ajaloolist fakti tunnistada, on sellised tähtsad pidustused nagu
lihavõtted ja jõulud paganlike pidustuste järeltulijad.
Lihavõtetega, Kristuse
surma ja ülestõusmise tähistamisega, asendati kevadine paganlik taassünni- ja
tärkamispüha ostara. Kas oled vahel mõelnud, mida ühist on lihavõttejänkul Kristuse surmaga?
Ega olegi. Jänes ja muna olid paganlikud viljakuse, seksi ja uue elu sümbolid.
Munade söömise mõtteks oli viljakuse suurendamine – sel kombel pühitseme
lihavõtteid seniajani.
Samamoodi asusid
talviste yule’i pidustuste asemele jõulud. Yule tähistas aasta pikimat ööd ja ideed,
et isegi kõige pimedamal ja süngemal ajal on valgust ja lootust. Kristlased
pühitsevad Kristuse sündi – nende jaoks on tema valguse ja lootuse kehastus.
Tegemist on enama kui kokkusattumustega, need olid teadlikud sammud
integratsiooni suunas. Tõsiasi on see, et kristlusel on paganlik DNA.
Inetu lahutus
Surve pöörduda uude
usku muutus järjest tugevamaks, kuni surmaohuni välja. Agressiivne taktika oli
algul norm, hiljem juba seadus. Viieteistkümnenda sajandi Euroopas muutus
vanade tavade hülgamine elu ja surma küsimuseks. Maades, kus kristluse
osatähtsus oli kõige madalam, olid tagakiusamine ja inkvisitsioon kõige
jõhkramad. Erilist julmust kogeti Saksamaal ja Prantsusmaal, kus tapmised olid
võrreldavad genotsiidiga.
Kolme sajandiga
kaotasid paganad oma usu, maa, sõbrad, taimeravi traditsioonid ja sageli ka
elu. Ahnus, paranoia ja hirm valitsesid nii maal kui ka linnas. Need, kes
otsustasid vanadele tavadele truuks jääda, pugesid peitu ja järgisid oma
tavasid salaja, öö hõlma all. Nad tutvustasid vanu riitusi ainult neile, keda
täielikult usaldasid, ja täiuslikkuseni viidud konspiratsioon aitas alles hoida
hinnalisi teadmisi (ning ka teadjate elu), vähemalt mõnel grupi liikmel.
Järk-järgult hakkasid
paganlikud tavad taanduma ja kadusid nagu nende praktiseerijate põrm.
Müüdid versus tõde
On öeldud, et ühe
religiooni inglitest saavad teise religiooni kuradid. Kui uue religiooni
järgijad mõistsid, et vanadest tavadest niisama lihtsalt ei vabane, võtsid nad
hingede võitmise nimel peetavas lahingus kasutusele nii mõnedki räpased trikid.
Hirm on võimas relv,
kuid on ka teisi veenmismeetodeid.
Endise avalike suhete
juhina tean, et reklaamitava isiku või toote tugevate või huvipakkuvate külgede
väljatoomine on laialt levinud strateegia. Samamoodi püütakse leida konkurendi
nõrkusi (või neid välja mõelda). Väljamõeldistega külvati hirmu ka
paganluse kõige süütumate aspektide ees; need söödeti ette neile, kes
polnud veel oma valikut langetanud. Mitmed nõiakunsti puudutavad
müüdid on oma totrusest hoolimata püsinud tänapäevani.
Kui vaatleme mõningaid
elujanu, armastust ja inimsuhteid puudutavaid müüte lähemalt, siis näeme, et
Jumalannal on olnud pikka aega väga halb mainekujunduskampaania!
Müüt: Nõiad alistavad
vaba tahte. Kujutlus nõiast, kes haarab loitsude abil kontrolli oma ohvri üle, on
levinud ka tänapäeval. Minevikus süüdistati nõidu sageli selles, et nad
kontrollivad oma ohvrite meeli ja mõtteid – tagakiusamise päevil polnud midagi
lihtsamat, kui vastutus kellegi teise kaela veeretada ja teda enda allutamises
süüdistada. Ülestunnistusi andnud süüalused süüdistasid omakorda saatanat, kes
nende vaba tahte ja isikliku vastutuse alistas. Uskumus, et nõiad panevad
kellegi loitsu abil endasse või oma klienti armuma, on üsna levinud. Paluda, et
keegi ärataks sinu vastu armastuse või taaselustaks jahtunud armusuhte,
tähendaks vaba tahte vastu minekut. See on vastuolus meie põhimõttega mitte
kedagi kahjustada.
Tõde: Nõiad annavad
endale ja oma klientidele jõudu ja väge. Üks wicca peamisi põhimõtteid on mitte kedagi
kahjustada. Vaba tahte alistamine muudaks sündmuste loomulikku kulgu ja
tähendaks oma tahte teistele pealesurumist. Tõelised nõiad ei tegele selliste
asjadega.
Hoolimata sellest, kui
meeleheitlik on olukord, ei tohiks mitte keegi äratada teises inimeses nõiduse
abil armutundeid. Selle asemel tuleks kliendil paluda oma soovidele keskenduda,
loetleda omadusi, mis tema ideaalsel partneril peaksid olema, ja loitsida
sellise inimese leidmise nimel, mitte konkreetse inimese mõjutamiseks. Niiviisi
ei kahjustata kellegi vaba tahet. Kui inimene ihaldab kedagi, keda Jumalanna peab
talle ideaalseks, siis tekib ka vastastikune huvi. Suurepärane! Kui see nii
pole, astub lavale keegi teine. Jällegi väga hea! Võidavad kõik.
Müüt: Nõiad
kontrollivad meie meeli. Maailmas leidub virnade viisi kohtuistungite
protokolle süüaluste tunnistustega, kus süüdistatakse nõidu enda mõistuse
allutamises ja käitumise mõjutamises. Selle veendumuse kinnituseks kutsusid
nõiakütid üleloomulikke kuritegusid käsitlevatele protsessidele tunnistajaid
ning kui kedagi kohale ei ilmunud, nähti selles tõestust nõia kontrollivale
mõjule, mitte võimalust, et kuritegu ei toimunudki. On väga lihtne järeldada,
et kui nõid suudab inimeste soove täita, siis suudab ta ka nende mõistust
kontrollida – nii võeti omaks arusaam, et inimmeelega on võimalik ohtlikult
manipuleerida.
Tõde: Nõiad aitavad
keskenduda. Kui klient tuleb oma probleemiga nõia juurde, on olulisem kindlaks
teha see, mida ta tahab, kui see, mida ta ei taha. Selgus oma tahtmistes on
tulemuslikuks nõidumiseks hädavajalik. Kui me pole enda kavatsustes ja
eesmärgis kindlad, siis kuidas saaks nõidus toimida? Nõiad aitavad sul pigem
alateadvust soovitule keskendada, kui asuvad otse rünnakule. Nõiakunsti väekas
iseloom lubab sul oma tegude eest isiklikku vastutust kanda ja keskenduda soovikohase
tuleviku loomisele, ilma et oleks vaja teisi süüdistada.
Müüt: Nõiad on
seksuaalsed deemonid või kasutavad nende teeneid. Paljud nõidade vastu
esitatud tunnistused sisaldavad seksuaalseid elemente. Uus kord püüdis
seksuaalsuse üle täielikku kontrolli saavutada ning pidas väga oluliseks kõik
naudinguid soosivad vanad tavad välja juurida, kasutades selleks seadusi,
hirmutamist ja häbistamist. Nagu vanemad hirmutavad lapsi kollide ja
kommionudega, nii on tekkinud ka paljud seksuaalsust puudutavad fantastilised
väljamõeldised. Üheks selliseks müüdiks olid lood seksuaalsetest deemonitest,
keda nimetati vastavalt soole kas incubus’eks või succubus’eks. Succubus oli naissoost seksuaalne deemon, kes
võrgutas pahaaimamatuid süütuid mehi, kasutades kõiki oma naiselikke võlusid
ning kallutades neid patule ja saatana teenimisele. Incubus oli selle deemoni
meessoost vaste. Seksuaalsuse allasurumise õhkkonnas, kus inimesed
sellegipoolest abielu rikkusid, abielueelset suguelu elasid või lihtsalt
häbitult seksi nautisid, oli seksuaalne deemon, „kes mind seda tegema sundis”,
käepärane patuoinas.
Ühes lustakas
vana-inglise käsikirjas süüdistab talumees naabrit succubus’eks käimises ja enda
võrgutamises. Ilmselt nautis see paarike talumehe aasadel ja nurmedel mõned
kuud mõnusat seksi. Loomulikult hoidis talunik suu kinni, kuni tema naine nad
keset õitsvaid karikakraid teolt tabas. Mees hüppas ehmunult püsti, pööritas
silmi, näitas näpuga naisele, kes hetk tagasi tema niuete all naeru oli
kihistanud, ning kuulutas: „Ma ei teadnud, mida ma tegin. See naine on succubus!”
Hiljem tunnistas ta, et
ei suutnud naise võrgutustele vastu panna, sest too oli sedavõrd veetlev, et
lihtsalt pidi deemon olema! Kuigi tänapäeva lugejale võib see naljakas näida, läks
naine kolmeks kuuks vangi ja pääses edasisest piinamisest ainult seetõttu, et
tunnistas oma kuriteo üles ja süüdistas omakorda üht vana naist enda
äranõidumises.
Tõde: Nõiad on
atraktiivsed. Mida kauem ja põhjalikumalt sa nõidade teed käid, seda atraktiivsemateks
muutuvad sinu keha, hing ja vaim. See on küll laias laastus öeldud, kuid vastab
tõele. Keegi ei saa olla atraktiivsem inimesest, kes on enesekindel, tunneb end
hästi, on siiras ja elurõõmus. Kõiki neid omadusi saab arendada, kasutades nõidade
põhimõtteid. Lõbu, armastuse ja iha vallas õpetab nõidade tee armastama enda
keha ning vähendama häbi- ja süütunnet. Kui elu kisub kiiva, annab nõidade tee
meile tugeva isikliku baasi, mis tagab suurema eneseaustuse, meelerahu ja usu,
et me pole kunagi üksi, mis ka ei juhtuks. Vähenevad kaassõltuvus ja ebaterve
klammerdumine, õigustatud viha ja raevu austatakse ja julgustatakse. Kui sa
süvened mõnda selles raamatus leiduvasse juhtumikirjeldusse, võid näha, kuidas
tavalised mehed ja naised on parandanud oma suhteid, kehalist tervist ja
osadust kõige elavaga, kasutades nõidade õpetusi.
Müüt: Nõiad osalevad
orgiatel. Räägitakse, et nõiad kogunevad aasadele ja metsadesse, koorivad end
ihualasti, tantsivad trummipõrina saatel ja korraldavad metsikuid orgiaid saatana
ja deemonite seltsis. Sellistel kogunemistel koondavad nad kurjuse energiat,
mis mõjub hävitavalt tervele külale ja viib süütuid hingi hukatusse. Selles
riituses olevat kindel koht inim- või loomohvritel ja maapinna piserdamisel
nende verega.
Paljud inimesed
tänapäeva ühiskonnas usuvad, et sedalaadi rituaalid on nüüdisaegsete paganate
seas levinud. Kui olen meediale intervjuusid andnud, on mult sageli küsitud,
kas minu kovenis harrastatakse rituaalset seksi ja kas ma ka ise selles osalen.
Mõned asjatundlikumad
ajakirjanikud on pärinud Suure Riituse kohta ja küsinud, kas kõik osalejad
peavad üksteise nähes ühtima. See küsimus kerkib esile ka intervjuudes, mille
teemaks pole hoopiski mitte seks, nii et ilmselt kubisevad inimeste pead
seniajani kõikvõimalikest kahtlustest!
Tõde: On nõidu, kes
tegelevad seksuaalmaagiaga ja osalevad loomispõhistel riitustel. Mitmed iidsed,
viljakust ja loomist austavad rituaalid sisaldavad endas mees- ja naisenergia
ühinemise ideed. Paganlikes rituaalides, mille eesmärgiks oli maa viljakuse
püsimine, näiteks beltaine, oli oma osa rituaalsel seksil, kuid ainult
teadlike täiskasvanute või preestri ja preestrinna vahel. Rituaale sooritati
lageda taeva all, et näidata häbi puudumist kehas ja hirmu puudumist südames.
Avalikus riituses osalemine oli alati vabatahtlik. Ning olgu öeldud, et saatana
nime meie tantsukaardil küll ei ole!
Suur Riitus on
Jumalanna ja Jumala loova väe üksikasjadeni läbimõeldud rituaalne väljendus.
Selles kujutatakse viljakustsükli loomulikke protsesse ning mees- ja
naisenergia vahelist tasakaalu. Suure Riituse näol on tegemist peaasjalikult
sümboolse aktiga, mille käigus ühendatakse traditsiooniliselt karikas (naiselik
alge) ja athame (rituaalne nuga, mis esindab mehelikku alget). Mõnedes wicca traditsioonides on
Suure Riituse läbiviijateks preester ja preestrinna. Nende ühtimine on
rituaalne ning tavaliselt ei kulmineeru orgasmiga. Tegemist on ainult
penetratsiooniga, mis sümboliseerib meheliku ja naiseliku alge liitu. Riitus
viiakse läbi koveni usalduslikus ja kitsas ringis, väikeses ühtehoidvate
inimeste grupis, kes ühiselt töötades ja õppides tunnevad üksteist aastaid.
Mitte ühtki riituse osa ei saa pidada rõvedaks või pornograafiliseks. Ma
kordan, seda riitust praktiseeritakse vaid vähestes nõiakunsti traditsioonides
ja see ei ole normiks.
Enam levinud on
seksuaalmaagia, kus seksuaalakti kasutatakse kindla kavatsuse väestamiseks ning
jõu vallandamiseks. Tavaliselt vabastatakse kavatsus orgasmi hetkel, kuid see
sõltub konkreetsest rituaalist. Seksuaalmaagiat on võimalik praktiseerida
üksinda või koos teise, asjast teadliku täiskasvanuga. Partneriga regulaarselt
seksuaalmaagia rituaale läbi viies kaasneb sellega mitmeid hüvesid: kavatsuste
sünergia, suurem lähedustunne ning kõrge seksuaalse rahuldatuse tase.
Müüt: Nõiad on lapsi
tapnud. Külakogukondades hoidsid vanemad naised alal teadmisi lapsekandmisest ja
sünnitamisest. Vanad eided olid ämmaemandateks, kes tundsid rasedust toetavaid
ja sünnitamist hõlbustavaid ravimtaimi, aitasid sünnitusel, imetamisel ja
nurgavoodis. Rasedus ja sünnitamine oli täielikult naiste asi, valdkond, kus
meessoost arstid polnud teretulnud. Nende eitede tarkuses ja loovas
sünnitusabis oli tõelist väge. Paraku ründas uus patriarhaalne ühiskonnakord
naiseliku väe iga avaldust ning ämmaemandaid oli lihtne süüdistada.
Tõde: Nõiad olid
loomisloo ämmaemandad. Koos sünniga saabub siia ilma surm ning muistsetes
ühiskondades oli vastsündinu või noore ema surm sünnitusel üsna levinud.
Sellisel traagilisel hetkel olid ämmaemandad alati kohal ning kuna nad olid
eakad, lugupeetud naised, kes tundsid taimedega ravimise kunsti, siis olid nad
uuele korrale pinnuks silmas. Leinav perekond võis tunda vajadust kedagi
süüdistada ja nii olid kuulujutud ning laim lihtsad levima. Kristlik kirik levitas
meelsasti lugusid, mis kahandasid naiste mõjuvõimu, rääkides ämmaemandatest,
kes tapavad vastsündinuid kõikvõimalike nõiakeeduste tarvis, kaasa arvatud
lendamiseks vajalik mikstuur, mille abiga saab öösiti luua seljas kondamas
käia. Inkvisitsioon vangistas ja piinas paljusid naisi vaid seetõttu, et nad
tegid oma igapäevatööd ämmaemandana. Tänapäeval teame, et nõiad ei olnud nende
surmade eest vastutavad, vaid tegutsesid uue elu ilmale aitamise huvides.
Kahjuks läks koos tulesurma saadetud naistega kaduma ka palju teadmisi
ravimtaimedest. Mis puutub lendamist hõlbustavasse segusse, siis liigub
ringi mitmeid retsepte, kuid ükski autentne retsept ei sisalda kellegi kehaosi,
olgu lapse või täiskasvanu. Ilmselt oli tegemist taimedest ja seentest
valmistatud leotistega, mis ergutasid seksuaalenergiat või tekitasid
hallutsinatsioone – piisavalt tugevaid, et jätta muljet lendamisest.
Müüt: Nõiad teenivad
saatanat. Ilmselt kõige hävitavam ja seniajani elujõuline müüt on arvamus, et
nõiad teenivad saatanat. Nõiad ei usu saatanat. Nõiad isegi ei tunnista ideed
saatana olemasolust, mis on kristlik konstruktsioon. Saatan on langenud ingel,
põrgu valitseja, kes ahvatleb inimesi patule ning esineb kristlikes
moraalilugudes. Me ei ole kristlased ning me ei tunnista ideed saatanast,
samuti patu ja põrgu kontseptsiooni.
Idee sarvilisest
mehest, kes on metsik, sündsusetult seksuaalne ja kuri, jõuab välja paganliku
meheliku olendi, jumalani. Jumal oli Jumalanna kaaslane. Tavaliselt kujutati
teda jõulise isahirvena, kes kandis uhket ja kaitsvat sarvekrooni. Tema
loomalik elujõud kandis endas vitaalsust, mehelikkust ja viljakust. Uus
religioon moonutas ilusa ja inspireeriva nägemuse jumalikkuse mehelikust
palgest metsikuks, sarviliseks seksihulluks tegelaseks. Sarviline saatan oli
sündinud – üdini halb ja kuri.
Tõde: Nõiad harivad
ühiskonda vältimaks kahtlustusi satanismis. Pole kahtlust, et maailmas leidub ka
sataniste. Mõned neist võivad ennast ka nõidadeks nimetada, kuid need
rühmitused ja üksikisikud ei moodusta enamust, erinedes oluliselt wicca’st ja teistest
paganlikest rühmitustest.
Kuigi wicca on kõige
kiiremini kasvav vaimne praktika Austraalias, Suurbritannias ja USA-s, võitleme
siiani enda satanistideks tembeldamise vastu. Alles hiljuti tühistati
Austraalias mõned väga arhailised nõiakunstivastased seadused ning nüüdsest
võivad nõiad oma rühmitusi registreerida samadel alustel teiste religioossete
organisatsioonidega. Seaduse tühistamisele vastu seisnud isikud argumenteerisid
oma seisukohta väitega, et nõiakunst pole tõeline vaimne praktika ning
ühiskonda tuleb satanismi leviku eest kaitsta. See seadusemuudatus oli
kolmeaastase intensiivse lobitöö tulemus, mille nimel pingutas Austraalia
paganlik ühendus Pagan Awareness Network. Kuigi oleme võidu üle rõõmsad, teame
ometigi, et sellega pole meie töö veel kaugeltki lõppenud.
Müüt: Nõiad on
kultuslik sekt. On täiesti arusaadav, et koveneid võidakse pidada kultuslikeks
sektideks – rühmitusteks, mis kontrollivad osalejate teadvust – kõik need laulud-leelutused
ja kohtumised küünlavalgel, salajane maagiline tegevus, millest keegi midagi ei
tea...
Enamik tänapäeva nõidu
nimetaks ennast üksiklasteks. See tähendab, et nad ei kuulu kovenisse ega
traditsiooni, mis nõuaks neilt mingit kindlat väljaõpet. Kovenid on
mõttekaaslaste rühmitused, mis kogunevad selleks, et koondada ja vabastada
energiat teatud eesmärkidel ning koos palveleda.
Tõde: Nõiad
moodustavad legitiimseid rühmitusi ning tegelevad vaimse praktikaga. Nõidade tee ei ole oma
olemuselt evangeelne. Me ei värba aktiivselt uusi liikmeid ega palu seda
kellelgi teha. Jumalanna juurde viib mitmeid erinevaid teid ja me usume, et
need kõik on ühtviisi head, kuni kedagi ei kahjustata.
Paganlik tee oma
paljudes vormides on legitiimne ja seda on tunnustanud mitmed ametlikud
kanalid. Wicca’t tunnustab ametliku religioonina USA sõjavägi ning Austraalia ja
Suurbritannia seadused pakuvad meile kaitset usulise tagakiusamise eest.
Sellegipoolest on meil veel pikk tee käia, et tavaline kodanik ei võõristaks
nõida oma perekonnas, töökohal ja naabruses.
Usun, et mida rohkem
inimesi leiab nõidade tee, seda tähtsamaks muutub ühiskonna harimine meie
uskumuste ja põhimõtete osas. Minult on sageli küsitud, kuidas oleks kõige
parem oma sugulastele ja tuttavatele sellist uudist teatada. Ma olen alati
soovitanud vältida liigset dramaatilisust. Tee endale selgeks, millised on sinu
motiivid oma vaimsusest rääkimisel – ehk tõukab sind tagant vaid tahtmine silma
paista ja ennast huvitavaks teha.
Selleks, et oma usku kinnitada,
pole tingimata tarvis pentagrammi kaelas kanda või kõigile viimasest riitusest
rääkida. Selle asemel võiksid demonstreerida nõiakunsti positiivset mõju oma
elule, nii et see kõigile sinu ümbruskonnas näha oleks. Lase nõiakunstil mõjuda
ning see ei jää teistele märkamatuks!
Uus side
Jumalanna läks põranda
alla, kuid üllataval kombel ei kadunud päriselt. Kuigi tema järgijaid ja neid,
keda tema järgimises süüdistati, kiusati taga ja mõrvati, ei kadunud vanad
kombed täielikult. Need arenesid omasoodu ja ootasid kannatlikult aega, mil
ühiskond on nende esiletõusmiseks piisavalt turvaline.
Selle kohta, kus ja
kuidas vana religioon end popkultuuris ilmutab, on palju erinevaid teooriaid
ning kahtlemata on mõnede rituaalide puhul järjepidevus katkenud. Nõiakunsti
lähiajalugu ja wicca traditsioone tutvustavaid toredaid
raamatuid on ilmunud küllaga. Paljud paganlikud traditsioonid pääsesid mõjule
vabameelsetel kuuekümnendatel, kui idee maakesksest religioonist tundus
mõistliku ja ajakohasena. Naised astusid koduseinte vahelt välja ja väljendasid
enda võimu ja väge poliitilises liikumises – feminismis. Otsides vaimset
praktikat, mis annaks neile positiivse eeskuju ja väestaks nende olemust, jõuti
wicca ning teiste Jumalanna-kesksete traditsioonideni. Jumalanna võis taas
tunda muutuste ja loova kaose hingust. Näis, et ringkäik jätkub, jumalik
naiselikkus tõsteti jälle ausse.
Aastatega on kasvanud
nii kaasalööjate kui ka koolkondade arv. Meil on erinevaid uskumusi, kuid ka
palju ühiseid teemasid (näiteks viljakusse ja loovusse puutuv), mis meie
vaimseid praktikaid punase niidina läbivad.
Ma puudutaksin vaid
kaht paljudest vaimsetest teeradadest. Üht neist, traditsiooni
taastunnistamist, juhib ökofeminist Starhawk Ameerika Ühendriikidest. Starhawk
on näide aktiivsest ökonõiast/naissõdalasest, kelle töö traditsioonilise
tarkuse avamisel on köitnud paljusid tema kogukonna mehi ja naisi.
Teiseks traditsiooniks
on üksildase nõia tee. Üks esimesi praktikuid selles vallas oli kirjanik ja
nõid Scott Cunningham, kes on kirjutanud põhiliselt üksildase nõia teest, mitte
kovenitest. Üksildane nõid ei kuulu ühtegi organiseeritud kovenisse ega järgi
kindlaksmääratud hierarhilise ülesehitusega traditsiooni, vaid võib luua
omaenda traditsiooni. Cunningham inspireeris mind, aidates mul mõista, et minu
üksildane praktika on sama õige kui mõne organiseeritud koveni praktika ning et
ma võin Jumala ja Jumalannaga suhtlemiseks valida endale meelepärase tee.
Võimalus sellisel
vahetul ja intiimsel viisil loomises osaleda on mind ja paljusid teisi nõidade
teele tõmmanud. Arusaam, et ma võin olla omaenda preestrinna – jumaliku energia
kanal – ning jumaliku olendiga vahetult vestelda, veetles mind tohutult. Polnud
tarvidust mingiks kindlaks protseduuriks, kuigi minu huvi traditsioone tundma
õppida sai igakülgset julgustust. Iseseisvalt raamatutega tutvudes, õpetajatega
kohtudes ja praktilist maagiat kasutades ehitasin samm-sammult üles ühtse
tegevustiku, mis tundus mulle õige ja pühana. Ma avastasin peagi, mis toimib,
mis mitte. Vältides enda surumist ja sobitamist teatud kindlasse traditsiooni,
noppisin enda jaoks sobivat, seda, mis andis mulle kõige enam jõudu. Üksildase
nõia tee võimaldas mul areneda isiklikus tempos, ilma igasuguste piiranguteta,
ning pühitseda end siis, kui ma sügaval sisimas teadsin, et olen selleks
valmis.
Ma julgustan kõiki
nõidu läbi viima samasuguseid uurimusi ja otsima enda jaoks õiget. Just
seepärast ei pühitseta selles traditsioonis kedagi enne, kui ta on õppinud
vähemalt aasta ja ühe päeva. Tee endale selgeks, kas sul on asjasse usku ning
kumb sulle paremini sobib, kas koveniga liitumine või üksildase nõia tee.
Üksildase nõia elu ei
tähenda pidevat üksiolekut. Ma olen saanud parima mõlemast maailmast – tugeva,
kaasahaarava üksildase nõia praktika, mida võin teistega jagada raamatute,
telesaadete, seminaride ja õpitubade kaudu.
Mind on kutsutud
kovenitesse ja suurtele kokkutulekutele – mulle meeldib suhtlemine ja see,
kuidas me koondatud energiat ühise eesmärgi nimel teele saadame. Nõidade tee
järgimiseks on väga palju võimalusi, mis on ühtaegu nii meie tugevuseks kui ka
nõrkuseks.
See, et meie praktikas
on palju vabadust, ning asjaolu, et Jumalanna juurde viib mitmeid teid, lubab
meil olla paindlikud ja kohaneda muutuva aja nõudmistega. Erinevalt
paindumatutest religioonidest, näiteks kristlusest, ei välista me kellegi täit
osalust ja preestriks või preestrinnaks saamist, hoolimata sellest, kas nad on
hetero- või homoseksuaalsed, abielus või vallalised, mehed või naised. Sallivus
ja respekt erinevuste suhtes on ilmselt üheks peamiseks põhjuseks, miks meie
liikmeskond kasvab, samal ajal kui teised religioonid liikmeid kaotavad.
Samas võib see
mitmekesisus kahju teha mõnedele vanematele traditsioonidele, mis väidavad, et
vaid nende puhul on tegemist tõelise nõiakunstiga, kuna kõik muu on lihtsalt new age. Sellist arvamust
kohtab sageli nende nõidade seas, kelle pärimusliin pole katkenud. Kostab
nurinat ka selle üle, et liiga palju tõstetakse esile Jumalannat, moonutades
algset ideed Jumalast ja Jumalannast. Ma olen veendunud, et selline suhtumine
on fundamentalism, millel pole orgaaniliselt arenevas paganluses kohta.
Senikaua, kuni praktiseerijad vaimse õpetuse tähtsaimaid põhimõtteid järgivad
ja enda elu maagia jõul muudavad, pole nimesilte tarvis.
Praegu kasvavad meie
liikmete read kiiremini kui kunagi varem. Viimase Austraalia rahvaloenduse
andmetel peab ennast paganaks üks protsent rahvastikust, kuid usutakse, et see
arv võib tegelikkuses kõrgem olla, sest suur osa paganatest ei söanda seniajani
„kapist välja tulla”. Wicca on kõige kiiremini kasvav vaimne praktika
USA-s ja Suurbritannias. Ainuüksi USA-s tunnistab üle miljoni inimese oma
religiooniks wicca.
Rühmitusena on meie
laienemispüüdlused ja suhtlemisviisid vilja kandnud. Google’i otsingumootor
internetis annab tunnistust meie ülisuurest esindatusest veebis ja sellest, kui
hästi on kõikvõimalikud nõiad kogu maailmas organiseerunud. Raamatud, näiteks
minu esimene raamat „Nõid töötoas” (Witch in the Boardroom), mis räägib äri,
karjääri ja nõidade tee omavahelistest seostest, poleks leidnud arvestatavat
turgu ja tähelepanu, kui seda ei oleks kajastatud mitmetes tuntud
finantsalastes väljaannetes. Viimaks oleme saavutamas edu, näidates, et iidsed
põhimõtted võivad kasu tuua ka tänapäeval – olgu kabinetis või magamistoas.