William Davis, MD

 

Nisuvaba dieet. Loobu nisust, langeta kehakaalu ja leia oma tee tervise juurde

 

www.suurpuu.ee

 

 

SISUKORD

 

 

Sissejuhatus 7

 

ESIMENE OSA NISU: EBATERVISLIK TÄISTERAVILI

1. peatükk Mis kõht? 13

2. peatükk Need pole su vanaema pannkoogid:

                tänapäevase nisu loomine 19

3. peatükk Nisu lahkamine 33

 

TEINE OSA NISU JA SELLE HÄVITAV MÕJU TERVISELE

4. peatükk Hei, mees, eksorfiine tahad osta?

                Nisu sõltuvusttekitavad omadused 43

5. peatükk Su nisukõht paistab: nisu ja rasvumise seos 52

6. peatükk Tere, soolestik. Siin mina, nisu. Nisu ja tsöliaakia  67

7. peatükk Diabeedirahvas: nisu ja insuliiniresistentsus  84

8. peatükk Happelaadung: nisu kui suur pH rikkuja 101

9. peatükk Kae, kortsud ja küür: nisu ja vananemisprotsess 112

10. peatükk Minu osakesed on suuremad kui sinu omad:

                nisu ja südamehaigus 125

11. peatükk Kõik on kinni su peas: nisu ja aju  142

12. peatükk Küpsisenägu: nisu hävitav mõju nahale 150

 

KOLMAS OSA JÄTA NISUGA HÜVASTI

13. peatükk Hüvasti, nisu: alusta tervislikku,

                maitsvat nisuvaba elu 163

 

Epiloog 189

Lisa A Nisu otsimine valedest kohtadest 192

Lisa B Nisukõhtu kahandavate tervislike toitude retseptid 199

Tänusõnad 229

Viited 231

Sisujuht 251

 

 

 

 

 

 

SISSEJUHATUS

 

 

 

 

Vanemate või vanavanemate fotoalbumeid lehitsedes hämmastab sind ilmselt, kui saledad kõik on. Naised kandsid tõenäoliselt kleite nr 36 ja meeste vööümbermõõt oli 81 sentimeetrit. Ülekaalulisust esines võib-olla  ainult paari kilogrammi võrra ning rasvumist väga harva. Ülekaalulised lapsed? Peaaegu mitte kunagi. 110-sentimeetrised taljed? Ei. 90-kilosed teismelised? Kindlasti mitte.

Miks olid viiekümnendate ja kuuekümnendate koduperenaised ja üldse kõik tol ajal elanud inimesed niivõrd palju kõhnemad kui tänapäeva inimesed, keda näeme rannas, kaubanduskeskuses või kodus peeglis? Tolleaegsed naised kaalusid tavaliselt 50 kuni 55 kg, mehed 70 kuni 75 kg. Praegu oleme 20, 30 või koguni 90 kilogrammi raskemad.

Tolle ajastu naised ei teinud peaaegu üldse trenni. (Seda peeti sobimatuks, umbes nagu kirikus siivutute mõtete mõtlemist.) Kui tihti sa nägid ema jooksutosse jalga panemas ja viiekilomeetrisele sörgile suundumas? Minu ema jaoks oli trenn tolmuimejaga põrandate puhastamine. Nüüd pruugib vaid ilusa ilmaga õue minna ning sa näed kümneid naisi jooksmas, jalgrattaga sõitmas, kiirkõndi tegemas – 40 või 50 aastat tagasi ei avanenud sellist vaatepilti peaaegu kunagi. Ja ometi läheme iga aastaga üha paksemaks.

Mu abikaasa on triatleet ja triatlonitreener, mistõttu jälgin igal aastal paari sellist ekstreemspordiüritust. Triatleedid teevad intensiivselt trenni mitu kuud või koguni mitu aastat enne võistlust, mille käigus tuleb ujuda 1,6 kuni 4 kilomeetrit, sõita jalgrattaga 90 kuni 180 kilomeetrit ning lõpetuseks joosta 20 kuni 40 kilomeetrit. Ainuüksi distantsi läbimine on suur saavutus, kuna võistluse käigus põletatakse mitu tuhat kalorit ning see paneb vastupidavuse tõsiselt proovile. Enamik triatleete toitub üsna tervislikult.

Miks on kolmandik neist pühendunud mees- ja naissportlastest siiski ülekaalulised? Triatloni läbimine kümme, kakskümmend või kolmkümmend kilogrammi ülekaalulisena on kahtlemata veelgi suurem saavutus. Siiski, kuidas nad ikkagi saavad olla ülekaalulised, arvestades, kui kõvasti ja pikka aega nad trenni teevad?

Loogiliselt võttes peaksid ülekaalulised triatleedid kehakaalu langetamiseks rohkem trenni tegema või vähem sööma. Minu meelest on see naeruväärne. Väidan, et enamiku ameeriklaste toitumisharjumuste ja tervise seisukohast pole suurim probleem rasv, suhkur, interneti populaarsuse kasv ega agraarse eluviisi kadumine. Probleem on nisu – või see, mida meile nisu pähe müüakse.

Kliimuffineid või sibula-ciabatta’t süües ei tarbi me tegelikult üldse nisu, vaid hoopis kahekümnenda sajandi teise poole geeniuuringute tulemusena muundatud toodet. Tänapäeva nisu sarnaneb nisuga sama palju nagu šimpans inimesega. Kuigi meie karvased primaatidest sugulased jagavad inimesega 99 protsenti geenidest, on ilmselt lihtne aru saada, kui oluline see üks protsent on, arvestades nende pikemaid käsi, üleni karvast keha ja väiksemat tõenäosust võita “Kuldvillaku” saadet. Sellega võrreldes on nüüdisaegne nisu oma kõigest nelikümmend aastat tagasi kasvatatud eellasest veelgi erinevam.

Olen veendunud, et saledate viiekümnendate-kuuekümnendate aastate inimeste ja kahekümne esimese sajandi ülekaaluliste inimeste, sealhulgas triatleetide, erinevuse põhjuseks on suurenenud teraviljatarbimine – täpsemalt öeldes tänapäevase geneetiliselt muundatud nisu-nimelise saaduse tarbimine.

Mõistan, et nisu tembeldamine pahaks toiduaineks on nagu Ronald Reagani nimetamine kommunistiks. Armastatud põhitoiduse degradeerimine rahva tervist kahjustavaks aineks võib tunduda absurdne või koguni ebapatriootlik. Ma tõestan teile, et maailma populaarseim teravili on ühtlasi tervistkahjustavaim toiduaine maailmas.

Nisu kummalised mõjud on muuhulgas söögiisu tõus, aju mõjutavad eksorfiinid (keha sees sünteesitavate endorfiinide vasted), äkiline veresuhkru taseme tõus, mille tõttu täiskõhutunne vaheldub intensiivse näljatundega, glükeerimisprotsess, mis on haiguste ja vananemise põhjuseks, põletikud ja pH muutused, mis kulutavad kõhresid ja kahjustavad luid, ning haiguslike immuunreaktsioonide teke. Nisu söömise tulemused võivad olla erinevad haigused, näiteks tsöliaakia – soolestikku kahjustav haigus, mis tekib kokkupuutel nisugluteeniga –, neuroloogilised häired, diabeet, südame isheemiatõbi, artriit, häirivad lööbed ja skisofreenia.

Kui nisu tekitab nii suuri probleeme, peaks sellest loobumine tegema ootamatult palju head. Ja nii ongi. Kardioloogina ravin tuhandeid patsiente, keda ohustavad südamehaigused, diabeet ja rasvumise hävitav mõju, ning olen oma silmaga näinud esileulatuvat, üle püksivöö rippuvat rasvakõhtu kadumas, kui patsient jätab menüüst välja nisu. Tavaliselt langeb kehakaal kõigest paari kuuga 10, 15 või 20 kilogrammi. Lisaks kiirele ja kergele kehakaalulangusele kaovad harilikult ka muud terviseprobleemid, mis hämmastab mind endiselt, kuigi olen seda protsessi jälginud tuhandeid kordi.

Olen näinud tervise märgatavat paranemist. Kolmekümne kaheksa aastane naine, keda vaevas haavandiline koliit, ootas käärsoole eemaldamist, kuid loobus nisust ja paranes – käärsool jäi alles. Kahekümne kuue aastane mees, kes liigesevalu tõttu suutis vaevu kõndida, jättis nisu menüüst välja, paranes täielikult ning sai jälle vabalt käia ja joosta.

Taolised tulemused võivad tunduda erakordsed, kuid paljud teaduslikud tõendid näitavad, et nisu on nende probleemide üks peapõhjusi ning et nisust loobumine võib sümptomeid leevendada või need täielikult kaotada. Mugavuse, toidukülluse ja odava hinna tulemused on nisukõht, hiidreied ja topeltlõug. Paljud järgnevates peatükkides esitatud argumendid on tõestust leidnud teaduslikes uuringutes, mida kõik võivad lugeda. Hämmastav on see, et paljusid asju, mida ma oma projekti käigus õppisin, käsitleti kliinilistes uuringutes juba mitukümmend aastat tagasi, kuid need ei jõudnud mingil põhjusel kunagi laiema avalikkuse ette. Mina mõtlesin lihtsalt loogiliselt ja jõudsin järeldustele, mis võivad sind hämmastada.

 

SINA POLE SÜÜDI

 

Matt Damoni kehastatud geenius, keda piinavad minevikus aset leidnud väärkohtlemise deemonid, hakkab filmis “Hea Will Hunting” nutma, kui psühholoog Sean Maguire (Robin Williams) kordab üha uuesti ja uuesti ja uuesti lauset “See pole sinu süü”.

Samamoodi süüdistavad ennast paljud inetu nisukõhuga inimesed: liiga palju kaloreid, liiga vähe trenni, liiga vähe enesekontrolli. Kuid õigem oleks öelda, et soovitus süüa rohkem tervislikke täisteratooteid on võtnud meilt võime kontrolli all hoida isusid ja impulsse, mis tõstavad kehakaalu ja hävitavad tervist, hoolimata meie pingutustest ja headest kavatsustest.

Minu arvates on levinud nõuanne süüa tervislikke täisteratooteid sama, mis öelda alkohoolikule, et kui paar jooki ei tee midagi, siis üheksa või kümme oleks veel parem. Taolise nõuande järgi tegutsemise tagajärjed võivad tervise hävitada.

Sina pole süüdi.

Kui tassid kaasas esiletungivat ja ebamugavat punu, üritad end tulutult pressida teksapükstesse, mis alles eelmisel aastal olid parajad, püüad arsti veenda, et sööd tervislikku toitu, kuid oled siiski ülekaaluline, ning sind ohustab diabeet, su vererõhk ja kolesteroolitase on kõrged või üritad meeleheitlikult varjata mehe kohta ebatavaliselt suuri rindu, mõtle nisust loobumisele.

Kõrvalda nisu ja probleem kaob.

Mida on sul kaotada peale rasvunud kõhu, rinna või tagumiku?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ESIMENE OSA

 

 

 

NISU:

 

EBATERVISLIK

 

TÄISTERAVILI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1. PEATÜKK

 

 

MIS KÕHT?

 

 

Teaduslik arst tunnustab standardset leivapätsi, mis on valmistatud parimatele teaduslikele tõenditele toetudes ... Sellist toodet võib julgelt soovitada nii haigetele kui ka tervetele, mõistes hästi selle soodsat mõju seedimisele ja kasvule.

Morris Fishbein, MD,

toimetaja, Journal of the American Medical Association, 1932

 

 

 

Möödunud sajanditel oli rasvunud kõht jõukuse ja edu tunnus, see näitas, et inimene ei pea ise oma hobusetalli puhastama ega põldu kündma. Sel sajandil ei pea keegi oma põldu ise kündma. Tänapäeval on rasvumine demokraatlikum: kõigil võib olla suur kõht. Su isa nimetab seda õllekõhuks, kuid miks on õllekõht emadel, lastel ning pooltel su sõpradest ja naabritest, kes ei joo õlut?

Mina nimetan seda sündroomi nisukõhuks, kuigi hästi sobiks ka soolapulgaaju, kringlisool või küpsisenägu, kuna nisu mõjutab kõiki elundkondasid. Nisu mõju taljejoonele on selle teravilja groteskse mõju avaldumise kõige silmatorkavam väline vorm.

Nisukõht on rasv, mis on kogunenud mitme aasta vältel insuliini taset tõstvate toitude söömise tulemusena. Insuliin on rasva ladestumist soodustav hormoon. Mõnel inimesel koguneb rasv tagumikule ja reitele, kuid enamikul siiski taljepiirkonda. Vistseraalne rasvkude on ainulaadne: erinevalt muude kehapiirkondade rasvast tekitab see põletikku, tõstab insuliini taset ja saadab ülejäänud kehale ebanormaalseid ainevahetusega seotud signaale. Nisukõhuga mehel soodustab vistseraalne rasv ühtlasi östrogeeni tootmist, mille tulemuseks on “meherinnad”.

Nisu tarbimise tagajärjed pole pelgalt välised; nisu mõjutab peaaegu kõiki elundeid: soolestikku, maksa, südant, kilpnääret ja aju. Nisu võib tegelikult mingil moel kahjustada kõiki siseelundeid.

 

LÕÕTSUTAMINE JA HIGISTAMINE KESKLÄÄNES

 

Töötan kardioloogina Milwaukees. Nagu paljudes teistes USA kesklääne osariikide linnades, on Milwaukees hea elada pereelu. Teenused toimivad üsna hästi, raamatukogud on esmaklassilised, mu lapsed käivad heas koolis ja rahvast on piisavalt, mis võimaldab nautida suurlinna kultuuri, näiteks suurepärase sümfooniaorkestri kontserti ja kunstimuuseumi. Siinsed inimesed on sõbralikud, kuid ... nad on paksud.

Nad pole pisut paksukesed. Nad on väga, väga paksud. Higistavad ja lõõtsutavad juba ühest madalast trepist üles minnes. 110-kilogrammised 18-aastased naised, linnamaasturid, mis on tugevasti juhi poole kaldus, eriti laiad ratastoolid, haiglavarustus, millele ei mahu 160-kilogrammised või raskemad patsiendid. (Nad ei mahu kompuutertomograafi ega muudesse masinatesse ning isegi kui mahuksid, poleks midagi näha. Sama hästi võiks üritada kindlaks teha, kas häguses tumedas merevees ujub lest või hai.)

Vanasti oli 110 kilogrammi või rohkem kaaluv inimene haruldus; tänapäeval näeb USA-s selliseid naisi ja mehi kaubanduskeskustes pidevalt ning see ei üllata enam kedagi. Ülekaalulised või rasvunud on pensionärid, keskealised, teismelised ja koguni lapsed. Valgekraed on paksud, lihttöölised on paksud. Istuva eluviisiga inimesed on paksud ja sporti tegevad inimesed on paksud. Valged on paksud, mustad on paksud, latiinod on paksud, asiaadid on paksud. Lihasööjad on paksud, taimetoitlased on paksud. Ameeriklased on rasvunud nagu ei kunagi varem. Ükski rahvastikurühm pole kehakaalukriisist puutumata.

USA põllumajandusministeerium ja rahvatervise teenistus väidavad, et ameeriklased on paksud, kuna joovad liiga palju karastusjooke, söövad liiga palju kartulikrõpse, joovad liiga palju õlut ega tee piisavalt trenni. Kõik see võib olla tõsi, kuid need pole ainsad põhjused.

Paljud ülekaalulised inimesed on tegelikult üsna terviseteadlikud. Küsi mõnelt 110-kilogrammiselt inimeselt, miks ta on enda arvates nii kohutavalt palju kaalus juurde võtnud. Üllataval kombel ei ütle paljud, et “joon limonaadi, söön pirukaid ja vaatan terve päev telekat”. Enamik ütleb umbes nii: “Ma ei saa aru. Ma teen viis päeva nädalas trenni. Söön vähem rasva ja rohkem tervislikke täisteratooteid, kuid kehakaal muudkui tõuseb!”

 

KUIDAS ASJAD LÄKSID NII HULLUKS?

 

Üleriigiline trend vähendada rasva ja kolesterooli tarbimist ning tarbida rohkem süsivesikutest saadavaid kaloreid on tekitanud kummalise olukorra – me sööme rohkem nisutooteid ning need on meie menüüs lausa peamisel kohal. Enamiku ameeriklaste iga eine ja vahepala sisaldab nisujahust tehtud toite. Nisu võib sisaldada pearoog, kõrvalroog, magustoit – tõenäoliselt on need kõik nisupõhised.

Nisust on saanud üleriigiline tervise sümbol. Meil kästakse süüa rohkem tervislikke täisteratooteid ning toiduainetööstus on innukalt sellega kaasa läinud, valmistades “südamele hästi mõjuvaid” täisteravariante kõigist meie lemmiknisutoodetest.

Kurb tõde on see, et nisu suur osakaal ameeriklaste menüüs on otseselt seotud inimeste vööümbermõõdu suurenemisega. Nõuanne vähendada rasva ja kolesterooli tarbimist ning hankida vajalikke kaloreid täisteratoodetest, millega tuli 1985. aastal lagedale USA riiklik südame, kopsu ja vere instituut oma kolesterooliharidusprogrammi raames, kattub täpselt ajaga, mil meeste ja naiste kehakaal hakkas järsult tõusma. Kummaline on see, et just 1985. aastal hakkas USA haiguste ennetamise ja tõrje keskus tegema kehakaaluga seotud statistikat, dokumenteerides hoolikalt rasvumise ja diabeeti haigestumise suurenemise, mis algas just sel aastal.

Teravilju on teisigi, miks norida ainult nisu kallal? Asi on selles, et nisu on inimeste jaoks peamine teraviljavalgu gluteeni allikas. Enamik inimesi ei söö kuigi palju rukist, otra, speltat, tritikut, bulgurit, kamutit ega muid vähem levinud gluteeniallikaid. Nisu tarbitakse sada korda rohkem kui teisi gluteeni sisaldavaid teravilju. Samas on nisul ainulaadseid omadusi, mida teistel teraviljadel pole – omadusi, mis on meie tervisele eriti kahjulikud, nagu edasistes peatükkides näitan. Mina keskendun nisule, kuna enamiku ameeriklaste menüüs tähendab gluteeni tarbimine nisu tarbimist. Seetõttu kõnelengi gluteenist rääkides peamiselt nisust.

Nisu (Triticum aestivum) ja selle geneetiliste sugulaste mõju tervisele on suur, see mõjutab kõike ja kõiki suust varvasteni, ajust kõhunäärmeni, Apalatši mäestikus elavast koduperenaisest Wall Streeti börsimaaklerini.

See võib kõlada hullumeelselt, kuid kuula mind ära. Julgen seda kõike väita puhta, nisuvaba südametunnistusega.

 

NISUUPUTUS

 

Nagu enamikul minu põlvkonna inimestel, kes sündisid kahekümnenda      sajandi keskpaigas ja kasvasid üles saia ja kookide peal, on ka minul nisuga lähedased suhted. Olime õdedega tõelised hommikusöögihelbegurmaanid. Segasime oma lemmikhelbed kokku ja jõime rõõmuga ära kausi põhja jäänud magusa nisuseguse piima. Imeline Ameerika Töödeldud Toitude Kogemus ei piirdunud loomulikult hommikusöögiga. Ema pani mulle tavaliselt kooli lõunasöögiks kaasa maapähklivõi- või vorstisaiad ja šokolaadikoogikesed. Mõnikord olid toidupakis ka mõned šokolaadi- või vanilliküpsised. Õhtuti sõime poest ostetud valmistoite. Teleka ees nautisime paneeritud kana, maisimuffineid ja õunapurukooki.

Esimesel ülikooliaastal õgisin hommikusöögiks vahvleid ja pannkooke, lõunaks lintnuudleid parmesaniga ning õhtuks taas makaronitooteid ja saia. Mooniseemnemuffin või keeks magustoiduks? Jaa! Üheksateistkümnendaks eluaastaks oli mul juba korralik kõht ees ning ma olin kogu aeg surmväsinud. Võideldes kurnatusega järgmised kakskümmend aastat, jõin liitrite kaupa kohvi, et maha raputada väsimust, mis ei kadunud, ükskõik kui kaua ma igal öösel magasin.

Probleemi tõsidust adusin alles 1999. aastal, vaadates fotot, mille mu abikaasa tegi, kui me puhkasime lastega (kes tookord olid 10, 8 ja 4-aastane) Floridas Marco Islandil. Pildil magan rannaliival, rasvane kõht kahele poole vajunud, topeltlõug paksudele ristis käsivartele toetumas.

Sel hetkel taipasin: asi pole enam kerges ülekaalus, vaid mu keskkohas on 15-kilogrammine rasvakiht. Mida mõtlevad mu patsiendid, kui räägin, et nad peavad hakkama dieeti pidama? Ma polnud sugugi parem neist kuuekümnendatel tegutsenud arstidest, kes patsientidele tervislikumast eluviisist rääkides suitsu tegid.

Miks tekkisid mu vöökohta need rasvamäed? Jooksin ju iga päev viis kuni kaheksa kilomeetrit, sõin mõistlikku ja tasakaalustatud toitu, ei tarbinud liiga palju liha ega rasva, vältisin rämpstoitu ja snäkke ning pidasin lugu tervislikest täisteratoodetest. Milles oli asi?

Muidugi kahtlustasin teatud asju. Panin tähele, et päevadel, mil sõin hommikul röstsaia, vahvleid või kukleid, koperdasin mitu tundi uniselt ja teotahtetult ringi. Kui aga sõin kolmest munast tehtud omletti juustuga, tundsin end hästi. Mõningate tavapäraste analüüside tulemused olid need, mis mind tõsiselt mõtlema panid. Triglütseriidid: 4 mmol/l; HDL- (“hea”) kolesterool: 0,7 mmol/l. Lisaks oli minust saanud diabeetik – veresuhkur oli 8,9 mmol/l. Käin iga päev jooksmas, aga olen ülekaaluline ja diabeetik? Miski mu toitumisharjumustes pidi olema tõsiselt valesti. Kõigist muudatustest, mida ma olin oma menüüs tervise nimel teinud, oli kõige olulisem tervislike täisteratoodete koguse suurendamine. Kas teravili võis mind paksemaks teha?

Sellest hetkest algas rännak, mille sihtpunkt pidi olema normaalkaal ja kõigi ülekaalulisusega seotud terviseprobleemide kadumine, kuid selles, et teoksil oli midagi tõeliselt põnevat, veendusin alles siis, kui märkasin lisaks enda kogemusele nisu veelgi laialdasemaid mõjusid.

 

NISUVABA EKSPERIMENDI ÕPPETUNNID

 

Huvitav fakt: täisteranisujahust sai (glükeemiline indeks 72) tõstab veresuhkru taset sama palju või rohkem kui suhkur või sahharoos (glükeemiline indeks 59). (Ulatus, mil määral mingi toiduaine tõstab veresuhkru taset, võrreldes glükoosiga, näitab, milline on selle toiduaine glükeemiline indeks.) Seega, kavandades strateegiat, mis aitaks mu ülekaalulistel, diabeediohus patsientidel kõige tõhusamalt langetada veresuhkru taset, tundus loogiline, et kõige kiiremini ja kergemini annab tulemusi veresuhkru taset enim tõstvatest toiduainetest loobumine: teiste sõnadega, loobuma ei pidanud suhkrust, vaid hoopis nisust. Jagasin inimestele lihtsaid, kuid üksikasjalikke toitumisplaane, mis näitasid, kuidas asendada nisupõhiseid toiduaineid teiste, väikese glükeemilise indeksiga tervislike toiduainete vastu.

Patsiendid tulid kolme kuu pärast tagasi ja me tegime uued vereanalüüsid. Nagu olingi arvanud, oli veresuhkru (glükoosi) tase enamikul tõepoolest langenud diabeedile omasest vahemikust (7 mmol/l või kõrgem) normaalsele tasemele. Jah, diabeetikutest said terved inimesed. Just nii: diabeet on paljudel juhtudel ravitav – mitte lihtsalt kontrolli all hoitav –, kui menüüst eemaldada süsivesikud, eriti nisu. Paljud mu patsiendid olid ühtlasi kaotanud kümme, viisteist või koguni kakskümmend kilogrammi.

Kuid ootamatud tulemused olid need, mis mind tõeliselt hämmastasid.

Patsiendid teatasid, et kõrvetised olid kadunud ning ärritunud soole sündroomiga kaasnevad krambid ja kõhulahtisus ei vaevanud neid enam. Neil oli rohkem energiat, nad suutsid paremini keskenduda ning magasid sügavamalt. Lööbed, koguni aastaid püsinud nahaprobleemid kadusid. Reumatoidartriidist põhjustatud valu leevenes või kadus täiesti, mistõttu saime vähendada kangete ravimite koguseid või neist koguni loobuda. Astma sümptomid paranesid või kadusid täielikult ning paljud võisid inhalaatori ära visata. Sportlaste võistlustulemused olid stabiilsemad.

Langenud kehakaal. Rohkem energiat. Selgem mõtlemine. Tervem soolestik, liigesed ja kopsud. Üha uutel ja uutel patsientidel. Need peaksid olema head põhjused nisust loobumiseks.

Mind veensid selles veelgi kindlamalt paljud juhtumid, mil nisust ajutiselt loobunud inimesed lubasid endale seda korraks taas: paar soolakringlit või tikuvõileib peol. Paljudel läks paari minutiga kõht lahti, liigesed paistetasid üles ja hakkasid valutama või tekkis õhupuudus. Nisust loobudes olukord paranes ning nisu juurde tagasi pöördudes tulid ka probleemid tagasi.

Tänu lihtsale katsele veresuhkru taset langetada paranesid paljud tervisehäired ja langes kehakaal, mis hämmastab mind endiselt.

 

TÄIELIK NISUST LOOBUMINE

 

Paljude jaoks on mõte nisust loobumisest vähemalt psühholoogiliselt sama valus kui hamba väljatõmbamine ilma tuimastuseta. Mõnel võivad protsessiga tõepoolest kaasneda ebamugavad kõrvalnähud, umbes nagu suitsetamisest või alkoholist loobumisel, kuid paraneda sooviv patsient peab seda tegema.

“Nisukõht” uurib hüpoteesi, et paljud tervisehäired, kroonilisest väsimusest, artriidist ja seedehäiretest rasvumiseni, tulenevad näiliselt süütust kliimuffinist või kaneelisaiast, mida igal hommikul kohvi kõrvale süüakse.

Hea uudis: nisukõhtu – või soolapulgaaju, kringlisoolt või küpsisenägu – saab ravida.

Sajandeid inimeste toidusedelis olulist rolli mänginud nisust loobumine teeb sind saledamaks, targemaks, kiiremaks ja õnnelikumaks. Kehakaal võib langeda rutem, kui sa eales oleksid osanud ette kujutada. Peale selle kaotad silmatorkava, kahjuliku, diabeeti, põletikke ja piinlikkust tekitava rasvakihi kõhult. Sa ei pea selleks nälgima ega end eriliselt piirama ning lisaboonusena kaovad paljud muudki terviseprobleemid.

Miks loobuda nisust, mitte näiteks suhkrust või kõigist teraviljadest? Järgmises peatükis räägin, miks nisu on ainulaadne teravili, kuna muutub ruttu veresuhkruks. Nisu geneetilist koostist pole eriti uuritud ega mõisteta selle sõltuvust tekitavaid omadusi, mille tõttu me hakkamegi liiga palju sööma. Nisu on lisaks ülekaalulisusega seotud probleemidele seostatud kümnete tõsiste haigustega ning seda teravilja leidub meie menüüs kõikjal. Rafineeritud suhkrust loobumine on ilmselt samuti hea mõte, kuna selle toiteväärtus on väike või peaaegu olematu ning see mõjub veresuhkru tasemele samuti halvasti, kuid nisu kõrvaldamine menüüst on lihtsaim ja tõhusaim samm, mille saad astuda parema tervise ja saledama taljejoone nimel.

 

SISUJUHT

 

A

acanthosis nigricans 155-156, 248

aju 5, 8, 14, 44, 45, 47, 48, 58, 78, 84, 114, 123, 142, 143, 145-150, 155, 168, 170

akne 151-154, 158

alopecia areata 157, 248

amüloos 34, 35

amülopektiin A 34-37, 39, 58, 65, 119

amülopektiin B 34

amülopektiin C 34

anafülaktiline šokk 39, 78

artriit 8, 69, 108, 109, 110, 114, 119, 190

astma 17, 39, 74, 170, 171, 192

ataksia 78, 143, 144, 192

ateroskleroos 114-117, 119, 124

ATH 46

atsidoos 103, 104

autism 46, 234

autistlikud lapsed 46

autoimmuunhaigused 74, 76, 154

avokaado 179, 192, 202, 223

B

Behceti tõbi 155

D

dementsus 75, 78, 114, 116, 119, 142, 147

dermatomüosiit 155

E

eksorfiinid 8, 47, 48, 51, 85, 135, 142, 148, 170, 172

emmernisu  22, 24, 25, 26, 33, 38

endorfiinide vasted 8

energiabatoonid 181, 196

erektsioonihäired 117

G

gangreen 156

gangrenoosne püoderma 156

geneetiline kood 24

gliadiinid 38

gluteen 37, 38, 39, 46, 47, 61, 65, 67, 68, 72, 78, 82, 143, 148, 155, 192, 195

gluteenivaba dieet 155, 192

gluteenivabad toidud 36, 65, 173, 181

gluteniinid 38

gluteomorfiin 49

glükeemiline indeks  153

glükeerimine 8, 85, 109, 118, 119, 123, 124, 127, 140

glükeerimise lõppsaadused 114-118, 120, 121, 123, 173, 175

glükoos 36, 86, 115, 120

glükotoksilisus 91, 97

H

hemoglobiin 119, 122

herpetiformne dermatiit 70, 75, 154, 155, 192

Hiina uuring 136-140

hommikusöögihelbed 20, 107, 172, 181, 182, 195, 196

hommikusöök 92, 178, 182-184, 204, 206, 210

hüpoglükeemia 58

I

ihtüoosiformne dermatoos 155

insuliin 13, 36, 56, 57, 58, 62, 63, 65, 86, 91, 92, 93, 94, 97, 98, 102, 129, 132, 133, 152, 153, 154, 167, 172, 176

insuliiniresistentsus 5, 58, 84-89, 91, 93, 95

J

joogid 173, 178, 195

juust 54, 62, 64, 79, 112, 120, 134, 176, 180, 185, 195, 202, 204

juuste väljalangemine 159

K

kae 5, 88, 112, 114, 117, 123, 124

kaer 65, 104, 173, 177, 181, 211

kala 133, 151, 152, 174, 177, 178, 180, 226

kalorid 87, 106, 134, 164

kaltsiumivarud 103

karastusjoogid 53, 101, 133, 173

kartulid 173

kastmed 172, 196, 197, 219, 220

kasvaja nekroosi faktor 57, 91, 108, 117, 118, 157

kaunviljad 173, 175, 181

keha pH 101, 103

kiirtoit 196

kiudained 33, 37, 135, 166, 174

KMI 37, 53, 60, 61, 89, 108, 140

kohupiimakook 183, 185

kolesterool 16, 50, 126, 130, 134

komplekssüsivesikud 33, 34, 119

krabikotletid 205

krambid 17, 68, 142, 147, 154, 171

kreekerid 80, 90, 94, 186, 197

kuivatatud puuviljad 173

kõhunääre 57, 58, 91, 92, 153, 172

kõhurasv 56, 59, 91, 92

kõhurasva ladestumine 89, 133

kõrvitsamuffinid 225

köögiviljad 56, 134, 174, 176, 180, 182, 205, 213

küpsised 23, 80, 90, 152, 181, 197, 224

L

laktoositalumatus 67

LDL 50, 85, 88, 94, 95, 116, 125-135, 140, 141, 157, 159, 172, 175, 199, 246

leptiin 57, 59, 91, 108, 109

linaseemned 48, 177, 180, 186, 201, 205, 207, 208, 211, 215, 225, 227

luud 78, 101, 102, 103, 150

lööbed 8, 17, 70, 155

M

maapähklid 158, 175, 178, 180

magustoidud 173, 197

maitseained 177, 196, 197

maitsetaimed 177, 180

makarontooted 35

maks 58, 76, 127, 128, 131, 132

maksahaigus 76

marineeritud köögiviljad 176, 182

mehe suurenenud rinnad 13, 59

Mitte-Hodgkini lümfoom 80

munad 64, 118, 134, 175, 179, 180, 190, 192, 201, 203, 212, 215, 219, 224, 225, 227

müsli 183, 184, 199, 211

N

nahavaskuliit 155

nahk 114, 150, 151, 155, 157

naloksoon 47, 48, 51

naltreksoon 49, 171

Natufi kultuur 21, 22, 26, 85, 229

neeruhaigus 101, 116, 124, 179

neuroloogilised häired 77

nisu sisaldavad tooted 194

nisusõltuvus 92, 170, 177

nisuvaba dieedi toitumissoovitused 180

nisuvaba eksperiment 17

nisuvaba pitsa 182

O

osteoartriit 108

osteoporoos 86, 103, 104, 105, 109, 114

P

paastumine 169

paksendajad 195

peensoole 67, 68, 72, 73, 76, 80

perifeerne neuropaatia 78, 145, 146

piimatooted 56, 153, 176, 180

polüpeptiidid 47, 49, 142

porgandikook 182, 214

prolaktiin 59

psoriaas 155

puuviljamahlad 173

põletik 97, 108, 109, 110, 127

pähklid 54, 58, 64, 78, 106, 118, 134, 174, 175, 179, 180, 185, 192, 197, 205, 211, 214, 219, 224, 225, 227

R

radikaalne nisueemaldus 166, 168

rasv 8, 13, 19, 52, 56-59, 85, 91, 97, 99, 130, 132, 153, 175, 176, 220

rasvumine  13

reflukshaigus 81-82

resistiin 57

retinopaatia 117

reumatoidartriit 74, 76, 108, 110

riis 173

rinnavähk 59

S

sahharoos 17, 34

salatikastmed 197, 223

seemned 26, 176, 177, 180, 209

silmade tervis 117

skisofreenia 8, 45-47

skisofreeniadiagnoos 45

snäkid 173, 197

sojatooted 181

spargel 176, 183, 218

spinat 105, 202, 204, 210, 219

supid 197

suuhaavandid 155-156

sõlmjas erüteem 155

söögiisu 8, 36, 49, 50, 51, 62, 63, 84, 85, 142, 163, 167, 168, 172, 175, 185

südame isheemiatõbi 8, 108, 114, 159

süsivesikud 17, 33, 36, 37, 58, 91, 92, 93, 95, 98, 118, 120, 127, 129, 130-133, 175, 177

Š

šokolaad 35, 152, 185, 221

T

taimetoitlased  14, 178

teraviljad 86, 104-106, 164, 173, 177, 181

toiduvärvid 56, 195

triglütseriidid 16, 85, 127, 128, 130, 132

tsöliaakia 5, 8, 38, 39, 60, 66-82, 99, 109, 110, 144, 147, 148, 154, 157, 177, 178, 187, 188, 190, 192, 229

tsütokiinid 110, 118

tõeline nisu 25

täisteraviljad 53, 111

täiteained 195

V

valk 117

vananemine 112, 113, 117, 119,  150

veresuhkur 16, 49

vistseraalne rasv 13, 56, 57, 59, 85, 91, 97, 99, 132

vitiliigo 155

vähk 80, 108, 114, 117, 155

väikeajuataksia 143-148

väljas söömine 187

väävelhape 102, 104

vürtsid  177

Õ

õhtused söömahood 50

õlu 19, 45, 178, 192

Ä

ärritunud soole sündroom  81, 82, 145

Ö

östrogeen 59, 104

 

 

 

www.suurpuu.ee