SISUKORD
Eessõna 7
1. OSA.
OLULIST KAVATSUSEST
1.
peatükk. Kavatsus uuest perspektiivist 11
2.
peatükk. Kavatsuse seitse nägu 25
3.
peatükk. Kavatsusega ühendusse astumine 37
4.
peatükk. Takistused ühenduse saamisel kavatsusega 57
5.
peatükk. Sinu mõju teistele, kui oled ühenduses kavatsusega 81
6.
peatükk. Kavatsus ja lõpmatus 99
2. OSA.
KAVATSUSE RAKENDAMINE
(Kaheksast
peatükist leiad informatsiooni ja täpsed juhised,
kuidas
neid põhimõtteid oma igapäevaelus rakendada.)
7.
peatükk. Minu kavatsus on: pidada endast alati lugu 117
8.
peatükk. Minu kavatsus on: elada eesmärgipärast elu 129
9.
peatükk. Minu kavatsus on: olla usaldav ja rahumeelne kõigi oma sugulastega 143
10.
peatükk. Minu kavatsus on: tunda, et ma olen edukas ja tõmban oma ellu
küllust 151
11.
peatükk. Minu kavatsus on: elada stressivaba rahulikku elu 163
12.
peatükk. Minu kavatsus on: tõmmata ligi ideaalseid inimesi ja oivalisi
suhteid 175
13.
peatükk. Minu kavatsus on: optimeerida oma võime tervendada ja terveneda 185
14.
peatükk. Minu kavatsus on: väärtustada ja väljendada oma geniaalsust 199
3. OSA.
ÜHENDUS
15.
peatükk. Kavatsuse väljaga ühenduses oleva inimese portree 211
Tänuavaldused
221
Autorist 223
Eessõna
Raamat, mida sa praegu käes hoiad, ja kogu
informatsioon, mida see sisaldab, oli kunagi vormitu mõte kavatsuse välja
nähtamatus vallas. Ma tõin raamatu „Kavatsuse jõud” (The Power of Intention) materiaalsesse
maailma kavatsuse abil, rakendades kõiki siin kirjeldatud põhimõtteid. Ma
suutsin viia oma võnkeenergia kooskõlla kõikeloova allikaga ning lasin sõnadel
ja mõtetel voolata läbi enda otse sinu juurde. Nüüd hoiad sa käes tõendit, et
kõik, mida me oma meeltes ette kujutada võime – säilitades kooskõla universaalse
kõikeloova allikaga –, võib toimuda ja peab toimuma.
Kui sa
tahad teada, kuidas see raamat võib sind mõjutada ja mida sa võid mõelda, tunda
ja kaasluua pärast selle raamatu lugemist, siis julgustan sind enne sellele
teekonnale asumist lugema raamatu viimast peatükki „Kavatsuse väljaga ühenduses
oleva inimese portree”. Sina ja kõik muu, kogu elu, on pärit universaalsest
kõikeloovast kavatsuse väljast. Ela sellest vaatenurgast lähtudes ja sa õpid
tundma ning rakendama kavatsuse jõudu. Sinu teel on ees lõputu rida rohelisi
tulesid!
Dr Wayne W. Dyer
2004, Maui, Hawaii
1. OSA
OLULIST
KAVATSUSEST
Jõe kõrval seisab Elupuu.
Seal elab minu Isa ja
temas on mu kodu.
Taevane Isa ja mina Üks
oleme.
Esseenide Rahuevangeelium
1. PEATÜKK
KAVATSUS
UUEST
PERSPEKTIIVIST
Universumis on olemas mõõtmatu, kirjeldamatu jõud,
mida šamaanid nimetavad kavatsuseks, ja absoluutselt
kõik,
mis eksisteerib kosmoses tervikuna, on ühendava lüli
kaudu seotud kavatsusega.
Carlos Castaneda
Viimastel aastatel on kavatsuse uurimine köitnud mind
sedavõrd, et olen läbi lugenud sadu raamatuid psühholoogidelt, sotsioloogidelt
ja vaimukirjanikelt, vanadelt ja tänapäeva õpetlastelt, teadlastelt. Minu
uuringud tõid välja kavatsuse üsna levinud definitsiooni – kindel siht
või eesmärk, millega kaasneb tugev tahe saavutada soovitud tulemus. Kindla
kavatsusega inimestel on tugev tahe, mis ei lase mitte millelgi sisemise soovi
täitmisele vahele segada. Mulle seostub see mingi pitbullterjerliku otsuse- või
meelekindlusega. Kui sina oled üks neist, kelle hoiakuks on mitte kunagi alla
anda, millega kaasneb sisemine ettekujutus eesmärgist ja mis viib sind edasi
unistuste täitumise suunas, siis vastad sa kavatsusega inimese kirjeldusele.
Tõenäoliselt oled sa saavutustele orienteeritud ja ilmselt uhke oma võime üle
märgata ja ära kasutada teele sattuvaid soodsaid võimalusi.
Palju
aastaid mõtlesin kavatsusest samamoodi. Kirjutasin ja rääkisin sageli kavatsuse
jõust nii, nagu ma just eespool kirjeldasin. Viimase veerandsajandi jooksul
olen tajunud siiski nihet oma mõtlemises – rõhuasetus on liikunud
puhtpsühholoogiliselt või isiklikult arengult vaimsele orientatsioonile, mille
puhul tervendamine, imeteod, ilmutused ja ühenduse saavutamine
jumaliku tarkusega on tõepärased võimalused.
See pole
olnud tahtlik püüe vabaneda oma akadeemilisest ja elukutsega seotud taustast,
pigem loomulik areng, mis on toimunud sellest ajast peale, kui hakkasin
teadlikult ühendust võtma Vaimuga. Minu kirjatööd rõhutavad nüüd tõekspidamist,
et kui me elame kõrgematel tasanditel ja pöördume palves kõrgemate energiate
poole, võime leida probleemidele vaimse lahenduse. Minu jaoks on kavatsus nüüd
midagi palju suuremat kui otsusekindel ego või indiviidi tahe. Tegemist on
täiesti vastupidise asjaga. Võib-olla tuleb see sellest, et ma olen oma elus
heitnud endalt palju ego tasandeid, samas tajun aga ka Carlos Castaneda
raamatust loetud kahe lause tugevat mõju. Oma kirjanikuelus olen sageli
sattunud mõnes raamatus millelegi, mis paneb minus mõtte idanema ja sunnib
lõpuks kirjutama uue raamatu. Igatahes lugesin ma neid kahte lauset Castaneda
viimasest raamatust „Lõpmatuse aktiivne külg” (The Active Side of
Infinity) ajal, mil ootasin südameoperatsiooni, et avataks südamesse viiv
ummistunud arter, mis oli põhjustanud mul kerge südameataki.
Castaneda
sõnad olid: „Kavatsus on vägi, mis eksisteerib universumis. Kui nõiad (need,
kes elavad Allikast) kutsuvad kavatsust, tuleb see nende juurde ja rajab tee
saavutusteks, mis tähendab, et nõiad teostavad alati selle, mida nad kavatsevad
teha.”
Kui ma
neid kahte lauset lugesin, olin hämmastunud, millise täpsuse ja selgusega ma
mõistsin kavatsuse jõudu. Kujutle, et kavatsus ei ole see, mida sa teed, vaid jõud, mis
eksisteerib universumis nähtamatu energiaväljana! Varem, kui ma polnud veel
Castaneda sõnu lugenud, polnud ma kavatsusest sel moel mõelnud.
Panin
need kaks lauset kirja ja lasin seejärel kaardile trükkida ning lamineerida.
Haiglasse operatsioonile minnes võtsin selle lamineeritud kaardi kaasa ja
niipea, kui suutsin, hakkasin kõigile, kes olid nõus kuulama, rääkima kavatsuse
jõust. Kavatsus sai iga minu ettekande osaks. Ma süvenesin mõttesse seda
kasutada mitte ainult iseenda tervendamiseks, vaid ka selleks, et aidata
teistel jõuda sinna, kuhu nad vaimselt jõudma peavad. Olin kogenud satorit, äkkvalgustumist, ja
püüdsin kõigest väest anda seda arusaamist edasi teistele. Mulle oli selgeks
saanud, et ligipääs kavatsuse jõule hõlbustab suuresti soovide täitmist, mis
puhtalt tahtejõu varal näib võimatu ettevõtmisena.
Sellest
olulisest hetkest peale olen mõelnud kavatsuse jõust pea kogu oma
ärkvelolekuaja – ning näib, et kõik raamatud, artiklid, vestlused,
telefonikõned, mulle saadetud meilid ja suvalised teosed, mida olen raamatupoes
silmanud, on püüdnud mind sellel teel hoida. Siin see siis on: „Kavatsuse
jõud”. Loodan, et see raamat aitab sul näha kavatsust uuel moel ja kasutada
seda viisil, mis aitab sul iseennast määratleda, nagu ütles Patandžali enam kui
kakskümmend sajandit tagasi: „Uinuvad jõud, võimed ja anded ärkavad ellu ja sa
avastad, et oled inimesena palju suurem, kui oled eales unistanud.”
Uinuvad
jõud – need Patandžali kaks sõna tõukasid mind kavatsusest kirjutama.
Patandžali viitas jõududele, mis näivad mitteeksisteerivad või elutud, ja võimsale
energiapuhangule, mida inimene vaimustuse hetkel tajub. Kui sa oled iganes
tundnud vaimustust (inspired) oma eesmärgist või kutsumusest, siis sa
tead, mis tunne on, kui vaim toimib sinu kaudu. Vaimustunud (inspired) on meie sõna vaimus olemise (in-spirited) kohta. Ma olen kaua
ja palju mõelnud võimalusest pääseda ligi näiliselt uinuvatele jõududele, mis
oleksid mulle toeks olulistel eluperioodidel, aidates mul jõuda oma sisima
põletava soovini. Millised on need jõud? Kus nad asuvad? Kes saab neid
kasutada? Kellel pole neile ligipääsu? Ja miks? Need küsimused ajendasid mind
asja uurima ja seda raamatut kirjutama ning selle tulemusena hakkasin kavatsust
nägema täiesti uue nurga alt.
Praegu,
kirjutades erutusest, mida tundsin, kui taipasin pikka aega varjul olnud tõde, tean, et kavatsus on meie
kõigi sisim jõud. Kavatsus on energiaväli, mis ulatub nähtamatuna meie
tavalistest argistest seaduspärasustest kaugemale. See on olemas isegi enne
meie eostamist. Meil on vahendid, et see energia enda juurde meelitada ja
kogeda elu erutaval uudsel moel.
Kus asub väli, mida nimetatakse kavatsuseks?
Mõned
silmapaistvad teadlased arvavad, et meie mõistus, loovus ja kujutlusvõime on
vastastikuses toimes kavatsuse energiaväljaga ega kujuta endast mõtteid või
osiseid meie ajus. Geniaalne teadlane David Bohm väitis oma teoses
„Terviklikkus ja implikatiivne kord” (Wholeness and the Implicate Order), et kogu korrastav
mõju ja informatsioon eksisteerib nähtamatus maailmas või kõrgemas reaalsuses
ja vajadusel võib selle poole pöörduda. Uurimistööd tehes ja lugedes leidsin
seda laadi järeldustele tuhandeid näiteid. Soovitan sul lugeda Lynne McTaggarti
raamatut „Väli. Universumi salajase jõu otsing” (The Field: The Quest
for the Secret Force of the Universe). Raamatus on tutvustatud paljusid
uuringuid, mis kinnitavad kõrgema, kiirema energeetilise mõõtme ehk kavatsuse
välja olemasolu, millesse igaüks võib siseneda ja mida kasutada.
Vastus
küsimusele, kus see väli on, kõlab: ei ole kohta, kus seda poleks, sest kõiges, mis on
universumis, on kavatsus. See kehtib kõigi eluvormide kohta, olgu see gnuu,
roosipõõsas või mägi. Sääse loomises ja elukogemuses on kavatsus. Väikeses
tammetõrus, mis on ilmselt ilma mõtlemis- ja tulevikuplaanide tegemise võimeta,
on nähtamatust väljast pärit kavatsus. Kui sa lõikad tammetõru pooleks, ei näe
sa hiiglaslikku tammepuud, aga sa tead, et see on seal olemas. Kevadine
õunapuuõis näib olevat ilus väike õieke, kuid temas on kavatsus, mis avaldub
suvel õunana. Kavatsus ei eksi. Tammetõrust ei saa kunagi kõrvitsat ega
õunapuuõiest apelsini. Eranditult iga looduse aspekt sisaldab kavatsust ja
niipalju kui me võime öelda, ei pane miski looduses kavatsuse teed küsimärgi
alla. Loodus lihtsalt areneb kooskõlas, lähtudes kavatsuse väljast. Ka meie
oleme kavandatud selle välja energiast.
Igaühe
DNA-s on eostamisel olemas see, mida mõned nimetavad tuleviku tõmbeks. Eostamise hetkel,
kui ülitilluke inimese protoplasma tilgake ühineb munarakuga, algab füüsiline
elu ja kasvuprotsessi suunab kavatsus. Meie kehaehitus, meie füüsiline vorm,
meie areng, kaasa arvatud meie vananemine, on sellel eostamise hetkel
kavatsusena olemas. Lõtv nahk, kortsud ja isegi surm on olemas. Kuid oota – mis
täpselt toimub eostamise hetkel? Kus see kavatsusest sündinud elu algas?
Kui me
uurime seemne- ja munaraku tantsu, püüdes avastada selle alguse, ja liigume
tagasi loomise poole, leiame kõigepealt molekulid, siis aatomid, siis
elektronid, seejärel aatomisisesed osakesed ja siis aatomisiseste osakeste
sisesed osakesed. Lõpuks, kui me paneksime need imetillukesed aatomisisesed
osakesed osakeste kiirendisse ja põrgataksime neid, püüdes puudutada sõrmega
elu allikat, avastaksime selle, mille avastasid Einstein ja teised teadlased:
allikas ei ole osakesi; osakesed ei tekita osakesi juurde. Allikas, mis kujutab
endast kavatsust, on puhas piiritu energia, mis võngub nii kiiresti, et seda
pole võimalik ei mõõta ega vaadelda. See on nähtamatu, vormitu ja piiritu.
Seega oleme me alguses vormitu energia ja selles vormitus võnkuvas vaimses
energiaväljas on kavatsus. Naljaga pooleks, ma tean, et seal on kavatsus, sest mingil moel
õnnestus mul sattuda spermatilga ja munaraku sisse ning paika panna, et
kahekümne viie aasta pärast ei kasva mul enam peas juukseid ... ja 50 aasta
pärast kasvavad mul karvad ninas ja kõrvades ning kõik, mis mina (vaatleja)
teha saan, on neid vaadata ja lõigata!
Kavatsuse
välja ei saa sõnades kirjeldada, sest sõnad lähtuvad sellest väljast, samuti
nagu küsimusedki. See ilma asukohata koht on kavatsus ja tegeleb kõigega meie
eest. See paneb mu sõrmeküüned kasvama, südame lööma, seedib mu toitu, kirjutab
mu raamatuid – ja ta teeb seda kõigi ja kõige jaoks universumis. See meenutab
mulle üht Zhuangzi räägitud vana hiina lugu, mida armastan:
Oli kord
ühe jalaga draakon, kelle nimi oli Hui.
„Kuidas
sa küll oma jalgadega hakkama saad?” küsis ta sajajalgselt. „Mina tulen vaevu
ühega toime!”
„Õigupoolest,”
vastas sajajalgne, „ma ei tegele oma jalgadega.”
On
nähtamatu ja vormitu väli, mis tegeleb kõigega. Universumi kavatsus väljendub
füüsilises maailmas mustmiljonil viisil ja iga osa sinust, sealhulgas hing,
mõtted, emotsioonid ja muidugi füüsiline keha, milles sa asud, on osa sellest
kavatsusest. Seega, kui kavatsus määrab kõik universumis ja on kõikjal,
tähendab see, et ei ole kohta, kus seda poleks. Miks siis nii paljud meist
tunnevad sageli, et nad ei ole kavatsusega ühenduses? Ja veelgi tähtsam – kui
kavatsus määrab kõik, siis miks on nii paljud meist ilma sellest, mida nad
tahaksid?
Püüa
kujutleda jõudu, mis on kõikjal. Sa ei saa minna kuhugi, kus seda poleks. Seda
võib jagada ja see on olemas kõiges, mida sa näed ja puudutad. Nüüd avarda
teadvelolekut sellest lõpmatust energiaväljast kaugemale vormi ja piiride
maailmast. See lõpmatu nähtamatu jõud on kõikjal, nii füüsilises kui ka
mittefüüsilises maailmas. Sinu füüsiline keha on üks osa sinust kui tervikust,
mis tuleb sellest energiast. Eostamise hetkel määrab kavatsus, millisena sa
füüsiliselt välja näed ja kuidas kulgeb sinu kasvamine ja vananemine. Kavatsus
määrab ära ka sinu mittefüüsilised küljed, kaasa arvatud emotsioonid, mõtted ja
kalduvused. Niisugusel juhul on kavatsus lõputu potentsiaal, mis
aktiveerib sinu füüsilise ja mittefüüsilise väljanägemise Maal. Sind on loodud
kõikjalolevast, et sa oleksid ajas ja ruumis! Kuna kavatsuse energiaväli on
kõikjal, pääsed sa sellele ligi, kui oled füüsiliselt siia Maa peale jõudnud!
Ainus viis seda uinuvat jõudu välja lülitada on uskuda, et sa oled sellest
eraldatud.
Kavatsuse
aktiveerimine tähendab taasühinemist Allikaga ja muutumist tänapäeva nõiaks.
Olla nõid tähendab jõuda teadvuse tasandile, kus on kättesaadavad varem
kujuteldamatud asjad. Nagu selgitas Carlos Castaneda: „Nõia ülesanne on astuda
vastu lõpmatusele” (kavatsusele), „ja nad sukeldusid sellesse iga päev,
nii nagu kalamees merre.” Kavatsus on jõud, mis energiaväljana on kõikjal; seda
ei piira füüsiline areng. See on ka mittefüüsilise arengu allikas. Kavatsuse
väli on siin ja praegu ja sul on sellele ligipääs. Kui sa selle aktiveerid,
siis tunned, et sul on elus eesmärk, ja sind hakkab suunama sinu lõputu mina.
Üks poeet ja vaimne õpetaja kirjeldab seda, mida mina nimetan kavatsuseks,
järgmiselt:
Oo,
Jumal, sa oled leetseljakutel
Ja keset
vetevoolu;
Ma
kummardan su ees.
Sa oled
väikestes kivikestes
Ja mere
rahulikus avaruses;
Ma
kummardan su ees.
Oo,
kõikjal olev Jumal,
Sa oled
viljatus kõrbes
Ja
rahvarohketes kohtades;
Ma
kummardan su ees.
Sukla
Jadžurveeda XVI
Kui sina teed metafoorilise
kummarduse sellele jõule, siis tunnista, et sa teed kummarduse iseendale.
Kõikjal olev kavatsuse energia tuksleb läbi sinu, liikudes su võimaliku
eesmärgipärase elu poole.
Kui
eksisteerib kavatsuse kõikjalolev jõud, mis on nii minus kui kõiges ja kõigis,
siis ühendab see kõikeläbiv Allikas kõiki ja kõike, mis me tahaksime olla, mida
me tahaksime omada, mida me ihkame saavutada ja mis on meile universumis toeks.
Ainus, mida meilt nõutakse, on häälestumine ja kavatsuse aktiveerimine. Aga
kuidas me esmalt selle ühenduse kaotasime? Lõvid, kalad ja linnud ei ole
ühendust kaotanud. Loomade, taimede ja mineraalide maailm on alati Allikaga
ühenduses. Nad ei kahtle oma kavatsuses. Meil, inimestel, on aga oma
oletatavalt kõrgema ajutalitluse juures olemas miski, millest me räägime kui egost, enda loodud ideest
selle kohta, kes ja mis me oleme.
Ego
koosneb kuuest peamisest osisest, millest oleneb, kuidas me kogeme ühenduse
kaotust. Kui sa lased egol oma eluteed määrata, deaktiveerid kavatsuse jõu. Ma
loetlen siin lühidalt ego kuus tõekspidamist. Pikemalt olen neist kirjutanud
mitmes oma varasemas raamatus, kõige täpsemalt teoses „Sinu püha mina” (Your Sacred Self).
1. Ma olen see, mis mul
on. Minu vara määratleb mind.
2. Ma olen see, mida ma
teen. Minu saavutused määratlevad mind.
3. Ma olen see, mida
teised minust mõtlevad. Minu reputatsioon määratleb mind.
4. Ma olen kõigist
eraldatud. Minu keha määratleb mind kui üksiolijat.
5. Ma olen eraldatud
kõigest, mis minu elus puudub. Minu eluruum ei ole ühenduses minu soovidega.
6. Ma olen eraldatud
Jumalast. Minu elu sõltub sellest, kui väärtuslikuks Jumal mind peab.
Ükskõik,
kuidas sa ka ei püüa, ego kaudu pole võimalik kavatsuse juurde pääseda, seega
võta endale aega, et neid kuut tõekspidamist tähele panna ja korrigeerida. Kui
ego ülemvõim sinu elus nõrgeneb, võid sa otsida kavatsust ja oma võimalusi
suurendada.
See on
praktika, mida ma pean kavatsuse aktiveerimisel väga tõhusaks. Võib-olla leiad,
et see toimib ka sinu puhul. (Terve 3. peatükk kirjeldab, kuidas kavatsusele
ligi pääseda.)
Üks minu
varaseimaid mälestusi pärineb päevast, kui mu ema viis oma kolm poega trammiga
Detroidi idaossa vanasse veepuhastusjaama. Ma olin kahe- või kolmeaastane ja
mäletan, kuidas pingil istudes üles vaatasin ning pea kohal rihmasid rippumas
nägin. Täiskasvanud said rihmadest kinni hoida, aga mina võisin ainult ette
kujutada, mis tunne on olla nii pikk, et võtta kinni kõrgel pea kohal rippuvast
rihmast. Ma kujutlesin end nii kergena, et võin hõljuda üles rihmade juurde.
Seejärel kujutlesin, et tunnen end turvaliselt, samal ajal kui tramm viib mind
sinna, kuhu on teel, sõites talle sobiva kiirusega ja korjates selle toreda
seikluse jätkudes peale teisigi reisijaid.
Täiskasvanuna
kasutan ma kujutluspilti trammi rihmadest, et tuletada endale meelde vajadust
naasta kavatsuse juurde. Ma kujutlen rihma, mis ripub minu peast umbes meeter
kõrgemal, nii et ma ei ulatu selleni ega suuda hüpates sellest haarata. Rihm on
trammi küljes, aga nüüd sümboliseerib tramm kavatsuse liikuvat jõudu. Ma kas
loobun või see on lihtsalt ajutiselt minu haardeulatusest väljas. Kui mul on
stress, kui ma olen närviline või mures või tunnen end füüsiliselt halvasti,
siis sulen silmad ja kujutlen, kuidas sirutan käe üles ja hõljun trammis rihma
juurde. Kui ma rihmast kinni haaran, tunnen tohutut kergendust ja mul on hea
olla. Ma kõrvaldasin ego mõtted ja lubasin endal jõuda kavatsuseni ning usun,
et see jõud viib mind sinna, kuhu vaja, ja peatub seal, kus vaja, võttes teel
peale kaassõitjad.
Mõnes oma
varasemas raamatus nimetasin seda protsessi teeks meisterlikkuse juurde. Neist neljast teest
kui sammudest kavatsuse aktiveerimise suunas võib kasu olla sinulgi.
Kavatsuse
jõu aktiveerimine on protsess, milles sa võtad ühendust oma loomuomase minaga
ja loobud täielikult enda samastamisest egoga. See protsess toimub neljas
etapis:
1.
Distsipliin on esimene etapp. Uue ülesande õppimine nõuab, et sa harjutaksid oma keha
toimima nii, nagu sa mõtteis soovid. Seega ei tähenda egoga samastumisest
loobumine suhte katkestamist kehaga, vaid sa harjutad oma keha neid mõtteid
aktiveerima. Sa teed seda praktilise tegevuse, treeningu, kasulike harjumuste,
tervisliku toidu ja muu taolisega.
2. Tarkus on teine etapp.
Tarkus koos distsipliiniga parandab keskendumisvõimet ja kannatlikkust, kui sa
püüad oma mõtteid, mõistust ja tundeid keha toimimisega kooskõlla viia. Me
saadame lapsed kooli sõnadega: „Ole distsiplineeritud ja kasuta oma pead,” ning nimetame seda
kasvatatuseks, kuid sellest ei piisa meisterlikkuse saavutamiseks.
3.
Armastus on kolmas etapp. Pärast keha distsiplineerimist tarkusega ja ülesande
uurimist mõistusega jätkub meisterlikkuse omandamise protsess sellega, et sa
armastad seda, mida teed, ja teed seda, mida armastad. Ärimaailmas räägin ma
sellest kui armumisest pakutavasse kaubasse ja seejärel oma armastuse ja
vaimustuse müümisest võimalikele ostjatele. Kui sa õpid tennist mängima, siis
kuulub selle juurde kõigi löökide harjutamine ja mängustrateegiate õppimine.
Samuti rõõm, mida sa tunned palli tabamisest ja tenniseväljakul viibimisest –
ja kõigest muust, mis mängu juurde kuulub.
4.
Alistumine on neljas etapp. See on kavatsuse paik. See on koht, kus sinu keha ja meel
ei anna etendust ja sa sisened kavatsusse. Carlos Castaneda kirjeldab seda
sõnadega: „Universumis on olemas mõõtmatu, kirjeldamatu vägi, mida šamaanid
nimetavad kavatsuseks, ja absoluutselt kõik, mis eksisteerib kosmoses
tervikuna, on ühendava lüli kaudu seotud kavatsusega.” Sa lõõgastud, haarad
trammis rihmast kinni ja lased end kanda sellelsamal jõul, mis muudab
tammetõrud puudeks, õied õunteks ja mikroskoopilised punktid inimesteks. Nii et
haara rihmast ja loo oma isiklik ühenduslüli. Absoluutselt kõik, mis
eksisteerib kosmoses tervikuna, hõlmab ka sind ja sinu distsiplineeritud, tarka,
armastavat mina ning kõiki sinu mõtteid ja tundeid. Kui sa alistud, siis oled
sa rõõmus ja võid nõu pidada oma lõpmatu hingega. Nii saab kavatsuse jõud sulle
kättesaadavaks, et viia sind sinna, kuhu sa pead minema.
Kogu see
jutt kavatsusest ja alistumisest võib tõstatada küsimuse, kuhu siis jääb sinu
vaba tahe. Võib-olla kipud sa järeldama, et vaba tahet ei ole või et sinuga
toimub see, mida programm ette näeb. Vaatleme siis sinu tahet ja seda, kuidas
see sobitub uude pilti kavatsusest. Järgmist kahte osa lugedes ole avatud,
isegi kui see, mida sa loed, satub vastuollu kõige sellega, mida sa kogu oma
elu oled uskunud!
Paradoks
on näiliselt absurdne või vastuoluline väide isegi siis, kui see on hästi
põhjendatud. Kavatsuse ja vaba tahte võib kindlasti paigutada paradoksaalsete mõistete hulka. Nad satuvad
konflikti nii mõnegi varasema ettekujutusega sellest, mis on mõistlik ja
võimalik. Kuidas saab olla olemas vaba tahe ja ka kavatsus, mis kujundab sinu
keha ja võimeid? Sa võid selle kahestumise kaotada, kui otsustad uskuda
kavatsuse lõpmatusse ja oma võimesse kasutada vaba tahet. Sa tead, kuidas
mõelda ratsionaalselt põhjuse ja tagajärje seadustest, nii et pane oma mõistus
ka selle kallal proovile.
Kahe
lõpmatuse olemasolu ei ole ilmselt võimalik, sest siis poleks nad kumbki
lõpmatud; nad seaksid teineteisele piirid. Sa ei saa jagada lõpmatust osadeks. Oma
põhiolemuselt on lõpmatus ühtne, pidev, ainuline, nagu õhk sinu kodus. Kus
lõpeb sinu köögi õhk ja algab elutoa õhk? Kus lõpeb sinu kodus olev õhk ja
algab välisõhk? Ja mida arvata õhust, mida sa sisse ja välja hingad? Õhk võib
olla kõige sarnasem sellele, kuidas me suudame mõista lõpmatut, universaalset,
kõikjal olevat Vaimu. Sa pead rändama mõtteis oma individuaalse eksistentsi
ideest kaugemale, universaalse olemise ühtsuse idee juurde ja siis sellest
kaugemale, universaalse energia idee juurde. Kui sa ühes kohas mõtled
tervikolemise ühest osast ja teises kohas teisest osast, siis oled kaotanud
arusaama ühtsusest. Saa sellest aru (olles avatud meelega, nagu ma sind varem
palusin)! Igal ajahetkel on Vaim koondunud punkti, millele sa suunad oma
tähelepanu. Seetõttu võid sa antud hetkel ajas tihendada kogu loovenergiat. See on sinu toimiv
vaba tahe.
Sinu meel
ja mõtted on ühtlasi jumaliku meele mõtted. Universaalne Vaim on sinu mõtetes ja sinu vabas tahtes.
Kui sa viid oma mõtted Vaimult egole, siis tundub, nagu kaotaksid sa kontakti
kavatsuse jõuga. Sinu vaba tahe saab liikuda kas koos universaalse Vaimu ja
selle avaldustega või sellest eemale domineeriva ego suunas. Vaimust eemale
liikudes näib elu vaevalisena. Läbi sinu voolab aeglasem energia, sa võid tunda
lootusetust, abitust, sa võid tunda end eksinuna. Sa saad kasutada oma vaba
tahet taasühinemiseks kõrgema, kiirema energiaga. Tõsi on, et meie ei loo midagi üksi;
meie kõik oleme Jumala olendid. Meie vaba tahe liidab ja jaotab ümber seda, mis
on juba loodud. Valiku teed sina! Vaba tahe tähendab,
et sul on valida, kas sa ühined Vaimuga või ei!
Seega on
vastus küsimustele, kas mul on vaba tahe ja kas kavatsus kui
kõikeläbiv universaalne jõud teeb minuga koostööd, jah. Kas sa suudad elada
koos selle paradoksiga? Kui sa mõtled sellele, siis elad sa koos selle
paradoksiga oma olemasolu igal hetkel. Samal ajal, kui sa oled alguse ja lõpuga
keha, oma piiridega, määratletud ajas ja ruumis, oled sa ka nähtamatu, kujutu,
piiramatu, mõtlev ja tundev olend. Vaimolend masinas, kui tahad nii öelda.
Missugune sa oled? Aine või essents? Füüsiline või metafüüsiline? Vorm või
vaim? Vastus on: mõlemad, isegi kui need näivad olevat
vastandlikud. Kas sul on vaba tahe ja kas sa oled ettemääratuse ja kavatsuse
osa? Jah. Kaota see kahestumine. Sulata vastandid üheks ja ela koos mõlema
tõekspidamisega. Alusta sellest, et lased Vaimul endaga koostööd teha ja võtad
ühendust kavatsuse väljaga.
Kui sul on kavatsus, teeb Vaim sinuga koostööd!
Kui sa
otsustad omal vabal tahtel teadlikult kavatsuse jõuga taas ühendust võtta,
muudad sa selle jõu suunda. Sul tekib meeldiv tunne, et sa tunnustad ja austad
Vaimu ja iseenda kui vaimu individuaalse kogumi ühtsust. Ma kordan endamisi
sõna „kavatsus”, et aidata kõrvale tõrjuda ego ja enesekesksust. Ma mõtlen
sageli Carlos Castaneda raamatust „Vaikuse jõud” pärit sõnadele: „Kaotanud
lootuse pöörduda kunagi tagasi kõige allika juurde, otsib tavaline inimene
lohutust oma isekusest.” Mina ise püüan iga päev pöörduda tagasi kõige allika
juurde ja keeldun olemast „tavaline inimene”, kellest Castaneda räägib.
Palju
aastaid tagasi otsustasin loobuda alkoholist. Tahtsin kogeda pidevat kainust,
et parandada oma töövõimet, mida tunnetasin sisemise põlemisena. Tundsin, et
minu kutsumuseks on õpetada oma raamatute ja ettekannete kaudu eneseusaldust.
Mitu õpetajat olid mulle öelnud, et täielik kainus on minu kutsumuse teostamise
eeltingimuseks. Selle tähtsa elumuutuse algstaadiumis näis, et mind aitab mingi
jõud, kui mul tekkis kiusatus pöörduda tagasi oma vanade harjumuste juurde ja
võtta igal õhtul mõni õlu. Kord, kui vankuma lõin ja läksin tõepoolest välja,
et osta endale kuuspakk, unustasin raha kaasa võtta. Ma ei unusta muidu kunagi raha maha!
Mõne
minuti jooksul, mis mul kulus tagasi koju minekuks ja raha otsimiseks, hindasin
ümber oma vaba tahte, mis lubas mul õlut osta, ja otsustasin jääda kavatsusele
kindlaks. Kui esimesed nädalad said mööda, leidsin, et seda laadi sündmused
hakkasid pidevalt korduma. Mind suunasid asjaolud, mis juhtisid mu eemale
olukordadest, kus tekkinuks kiusatus juua. Mõni telefonikõne võis mind
ahvatlevast olukorrast eemale viia või perekonnas tekkinud pisikriis võimaliku
libastumise ära hoida. Nüüd, paarkümmend aastat hiljem, on mulle selge, et
trammirihmast kõvasti kinni hoidmine, millest eespool rääkisin, võimaldab mul
liikuda oma rajal eesmärkide poole, mille on ajastuid tagasi püstitanud
kavatsus. Ja ma näen ka, et minu vaba tahe on kavatsuse jõu paradoksaalne
kaaslane.
See, et
ma teadvustasin kavatsust kui jõudu, millega taasühineda, mitte kui midagi
niisugust, mille peab teostama minu ego, muutis tohutult minu elu. Lihtsast
teadvustamisest, et minu kirjutised ja ettekanded on ilmutatud kavatsuse
väljast, on olnud mulle mõõtmatut kasu. Ma tunnen aukartust loova energia ees,
mida enese tähtsustamine ja enda samastamine egoga ei sega. Enne kui mikrofoni
juurde astun, saadan ego koridori või käsin tal kuulajate hulgas istet võtta.
Ma kordan endamisi sõna „kavatsus” ja tunnen, kuidas hõljun üles kavatsuse
energiavälja poole. Ma alistun ja annan loa ja tunnen end täiesti vabalt,
mäletades iga pisimatki detaili oma ettekandest; ma ei eksi kunagi ja kogen
ainulaadset ühendust kuulajatega. Väsimus haihtub, näljatunne kaob – isegi
pissihäda ununeb! Kõik vajalik sõnumi edastamiseks näib olevat pingutuseta
kättesaadav.
Matemaatikas
sobivad kaks kattuvat nurka täpselt. Sõna „kattuvus” ei kirjelda õnne ega eksimusi. See
kirjeldab täpset kattuvust. Ühendades vaba tahte kavatsusega, kooskõlastad
sa end universaalse meelega. Sinu eesmärgiks võib seda raamatut lugedes olla
vägagi hästi püüd püsida alati kavatsusega kooskõlas, mitte tegutseda oma meele
raamides väljaspool kavatsuseks nimetatud jõudu. Kui elu näib töötavat sinu
vastu, kui sul sugugi ei vea, kui sinu teele ilmuvad arvatavalt valed inimesed
või kui sa libastud ja pöördud tagasi vanade, ennasthävitavate harjumuste
juurde, siis mõista seda kui märki, et sa pole kavatsusega kooskõlas. Sa oskad
ja suudad taastada selle sideme viisil, mis viib su kooskõlla sinu enda
eesmärgiga.
Näiteks
kirjutades avan ma end universaalse Vaimu võimalustele ja omaenese mõtetele,
tehes saatusega koostööd kasuliku ja targa raamatu loomisel. Ja mõelnud uuesti
oma alkoholist loobumise loole, tahtsin sellesse peatükki lisada veel teisegi näite, kuidas
kavatsus tegutseb käsikäes eluseikadega, et luua seda, mis on meile vajalik.
Hiljuti
ütles minu üheksateistaastane tütar Sommer mulle, et ta loobus oma ajutisest
töökohast restorani perenaisena ega tea täpselt, mida enne kolledži lõpetamist
teha ihkab. Ma küsisin, mis tekitaks temas tunde, et tal on eesmärk ja et ta on
õnnelik, ning ta vastas, et laste ratsutama õpetamine, kuid ta ei soovi minna
tagasi talli, kus aasta eest töötas, sest tundis, et seal ei hinnata teda,
pealegi oli tal liiga palju tööd ja väike palk.
Ma
viibisin parajasti Mauil ja kirjutasin selle raamatu esimest peatükki uuest
vaatenurgast kavatsusele, kui see telefonivestlus aset leidis. Kandsin ette oma
kõne kavatsusest kui universumis valitsevast jõust ja ütlesin tütrele, et ta
peab oma mõtted kooskõlastama ning muud sarnast. „Ava end soovitud abile,”
ütlesin talle. „Usalda kavatsust. See on sinu jaoks olemas. Ole tähelepanelik
ja valmis vastu võtma abi, mis sinu teele satub. Ole kooskõlas kõikeandva
Allikaga.”
Järgmisel
päeval, kui otsisin parajasti uut näidet kavatsuse kohta, et seda siia peatükki
kirja panna, helises telefon. See oli Sommer, vaimustusest elevil. „Sa ei usu
seda, paps. Ei, kui ma järele mõtlen, siis sa kindlasti usud. Mäletad, sa
ütlesid mulle eile, et ma peaksin olema kavatsusele avatud? Ma olin skeptiline
ja mõtlesin isegi: „Oh neid papsi veidrusi,” aga otsustasin proovida. Siis
märkasin telefoniposti küljes silti “Ratsutamistunnid”, millel oli ka
telefoninumber. Kirjutasin numbri üles ja helistasin. Naine, kes vastas, ütles,
et ta vajab kedagi, kes käiks lastega maastikul ratsutamas. Tasu pakkus ta kaks
korda rohkem, kui sain restoranis. Ma lähen homme seda kohta vaatama. Kas pole
vahva?!”
Vahva?
Muidugi, hullupööra vahva! Mina kirjutan siin raamatut ja otsin head näidet, ja
see tuleb abi näol, mida ma eelmisel päeval püüdsin oma tütrele anda. Kaks ühe
hinnaga!
Oma mõtete liitmine universaalse meelega
Meie
mõtted loovad kavatsuse universaalses meeles prototüübi. Sina ja su kavatsuse
jõud ei ole eraldatud. Kui sa lood mõtte, mis on vastavuses Vaimuga, siis lood
sa vaimse prototüübi, mis seob sind kavatsusega ja käivitab sinu soovide
avaldumise. Kõik, mille täitumist sa soovid, on juba olemasolev tõsiasi, mis
eksisteerib Vaimus. Kõrvalda oma meelest mõtted tingimustest ja piirangutest
ning võimalusest, et soov ei täitu. Olles segamatult ühtaegu sinu ja kavatsuse
meeles, hakkab see idanema füüsilise maailma tegelikkuses.
Lihtsamalt:
„Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge,
et te olete saanud, ja see saabki teile!” [Markus 11:24] Selles piiblitsitaadis
kästakse sul uskuda, et sinu soov on juba täidetud, ja siis see täitubki. Tea,
et sinu mõte või palve on juba siin. Kõrvalda kõik kahtlused, nii lood sa
universaalse meele või kavatsusega kooskõlas oleva mõtte. Kui sa tead seda
vähimagi kahtluseta, siis realiseerub see tulevikus. Nii toimib kavatsuse jõud.
Ma
lõpetan selle lõigu Aldous Huxley, ühe oma lemmikkirjaniku sõnadega: „Vaimne
teekond ei tähenda jõudmist uude sihtkohta, kus inimene saab endale selle, mida
tal ei olnud, või muutub teistsuguseks. See tähendab inimese teadmatuse
hajumist seoses enda ja oma eluga ning selle arusaamise järkjärgulist kasvu,
millega algab vaimne ärkamine. Inimest ootab ees Jumala leidmine.”
* * *
Esimeses
peatükis palusin ma sul lõpetada kahtlemine universaalses kõikjalolevas jõus,
mida ma nimetasin kavatsuseks, ja ütlesin, et sa võid sellega ühendusse astuda
ning et kavatsuse energia võib viia sind eesmärgile. Siin on minu soovitused,
kuidas seda oma elus teha.
Viis soovitust selle peatüki mõtete rakendamiseks
1. Kui
tunned, et oled tujust ära, teelt eksinud või kibestunud, kujusta, et trammi
käepide ripub alla kavatsuse väljast, umbes meetri kõrgusel sinu pea kohal. Kujutle, kuidas
sa kerkid kõrgemale ja lased trammil end viia sulle loomuomase kavatsuse
juurde. See on vahend, mis aitab sind elus alistuda.
2. Korda
sõna „kavatsus”, kui oled ärevuses või kui kõik su ümber näib tahtvat sind sinu
eluülesandest eemale viia. See tuletab sulle meelde, et sa oleksid
rahumeelne. Kavatsus on vaim ja vaim on vaikseks õnnistuseks.
3. Ütle
endale, et sul on eluülesanne ja hääletu kaaslane, kellega sa saad kontakti
alati, kui vaja. Kui ego hakkab määratlema sind selle põhjal,
mis sul on ja mida sa teed, või võrdlema sind teistega, siis kasuta oma vaba
tahte jõudu ja kustuta need mõtted. Ütle endale: „Ma olen siin kindla
eesmärgiga, ma võin teostada kõik, mida ma soovin, ja ma teen seda, olles
kooskõlas kõikjaloleva loova jõuga universumis.” See muutub automaatseks
reageeringuks elule. Tulemuseks on sünkroonsus.
4.
Tegutse nii, nagu oleks kõik, mida sa soovid, juba olemas. Usu, et sa oled juba saanud
kõik, mida otsid, et see on olemas vaimus, ja tea, et su soovid täituvad. Üks
mu kümnest edu ja sisemise rahu saladusest on suhtuda endasse nii,
nagu sa oleksidki juba see, kelleks sa tahad saada.
5.
Kirjuta endale üles see vana hassiidi ütlus ja kanna seda terve aasta endaga
kaasas. See tuletab sulle meelde kavatsuse jõudu ja seda, kuidas see võib töötada
sinu heaks iga päev kõikvõimalikel viisidel.
Kui sa
kõnnid üle põldude puhta ja vaga meelega, siis igast kivist, igast taimest ja
igast loomast jäävad sinu külge tema hinge sädemed ja need puhastatakse ja
neist saab püha tuli sinu sees.
* * *
Järgmises
peatükis kirjeldan ma, milline võiks see kavatsuse väli välja näha, kui sa
oleksid võimeline seda nägema, ja millised on kavatsuse näod. Selle peatüki
lõpetan tsitaadiga Carlos Castaneda õpetajalt don Juan Matuselt: „...vaim
ilmutab end kõigile ühesuguse tugevuse ja järjekindlusega, kuid ainult
sõdalased on püsivalt häälestunud sellistele ilmutustele.”
Lugejad
ja sõdalased lähevad ühtmoodi edasi vaba tahte vaimus, et pääseda ligi
kavatsuse jõule.