Jeffrey Long, MD

Jumal ja elu pärast surma

 

 

 

Sisukord

 

 

                                                         1. Sissejuhatus      9

      2.      Jumala uuring 35

      3.      Armastus  51

      4.      Universaalne armastus       73

      5.      Eesmärk, mõte ja inimsuhted      91

      6.      Kohtuotsus        101

      7.      Avastused ja ilmutused      115

      8.      Taevas      131

      9.      Põrgulikud kogemused       151

      10.    Jumal ja religioon      167

               Lõppsõna 185

               Märkused          189

 

 

 

 

Esimene peatükk

 

 

 

Sissejuhatus

 

 

 

Meie vaatenurk sarnaneb väikse lapse omale, kes siseneb hiiglaslikku raamatukokku, mis on täis erinevates keeltes raamatuid. Laps teab, et keegi pidi need raamatud kirjutama. Ta ei tea, kuidas. Laps adub ähmaselt, et raamatute paigutuse määrab kord, kuid ta ei tea, missugune see on. Selline, mulle tundub, on ka kõige intelligentsema inimese suhtumine Jumalasse.1

 Albert Einstein

 

 

On lihtne näha, miks surmalähedased kogemused (SLK) inimesi paeluvad. Need on mind köitnud mitukümmend aastat. Koolitatud arstina tean, mis peaks olema võimalik, kui keha surma eel lakkab töötamast. Ajal, mil mälu ei tohiks enam toimida ning inimesed on vaieldamatult teadvusetud või isegi surnud, on osa neist võimelised tajuma ning hiljem kirjeldama selgeid ja terviklikke kogemusi. Paljud kirjeldavad detaile oma keha ümber toimuvast kõrvaltvaataja positsioonilt. Ainuüksi ajukahjustus ei suuda seletada niisugust fenomeni.

Need kirjeldused pole üksnes meditsiiniliselt võimatud, vaid ühtlasi pajatavad müstilisest maailmast, mis on inimkonnale alati huvi äratanud, kuid mille kohta puuduvad otsesed tõendid: hauatagune maailm, paik, kus mõned kohtuvad Jumala, lahkunud sugulaste ja teiste vaimsete olenditega.

Oma eelmises raamatus “Surmajärgse elu tõendid” toetusin enam kui tuhande kolmesajale SLK-le ja näitasin, et need pole üksnes meditsiiniliselt ja loogiliselt seletatavad, jõudes järelduseni, et tegemist on usaldusväärsete mälestustega inimeste kogemustest. Samuti võtsin kokku nende kogemuste kõige iseloomulikumad jooned. Käesolevas raamatus jätkan samade teemadega, uurides paljusid lugusid, aga keskendudes samas rohkem ka sellele tähelepanuväärsele maailmale, mille inimesed teispoolsuses eest leidsid.

Meie olukord SLK mõistmisel on sarnane muistsele avastusretkede ajastule, mil inimkond õppis tundma eksootilisi mandreid. Kui meresõitjad olid pikkadelt rännakutelt naasnud ja oma tähelepanekud kirja pannud, võrdlesid õpetlased mitmete meresõitjate ülestähendusi, eristades kattuvusi lahknevustest ning jõudes nii konkreetse võõramaa kõige tõenäolisema geograafia, kultuuri, rituaalide ja traditsioonide kirjelduseni. Meie situatsioon on samalaadne, kui püüame mõista hauatagust maailma.

Surmalähedased kogemused on üllatavalt tavalised. Ühe arvamusküsitluse järgi oli SLK-d elu jooksul kogenud ligikaudu 5 protsenti vastanutest. Selle ja teiste küsitluste järgi võime pakkuda, et maailmas on miljoneid inimesi, kellel on olnud SLK.2 Nende arv on tänapäeval kasvanud suuresti seoses täiustunud elustamisvõtetega.3 Edusammud meditsiinitehnikas ja kiirabitöötajate väljaõppes on aidanud inimesi, kes poleks varem ellu jäänud. Tänu sellele kasvab SLK juhtumite arv tõenäoliselt enneolematu tasemeni.

Surmalähedaste kogemuste sisu rabav järjepidevus on tähelepanuväärne. Uurinud SLK-d tõsiselt üle viieteistkümne aasta, imestan endiselt, kui uskumatult ühetaolised on need kogemused, hoolimata inimese vanusest, kultuuritaustast, haridusest või elupaigast.

Võrreldes omavahel erinevaid kogemusi, kujuneb selge pilt sellest teisest maailmast. Näiteks, nagu me hiljem põhjalikumalt uurime, iseloomustab neid tunnistusi rabav üksmeel selles, kuidas tajutakse jumalikkust. Need, kes enda sõnutsi kohtusid taevaliku olendiga, kirjeldavad Jumalat kui olendit, kes kiirgab armastust, valgust, armu ja leplikkust. See pole religioosne dogma ega teoloogia, vaid üks kõige sagedasem väide erinevate isikute poolt, kes on kohtunud taevaliku olendiga. Teisisõnu, nad ei esita ega peegelda pelgalt isiklikke religioosseid tundeid või uskumusi, vaid kirjeldavad muistsete maadeavastajate kombel üht entiteeti, kellega kokku puutusid. Tõsiasi, et nad kirjutavad nendest kohtumistest nii sarnaselt, kinnitab, et nad on tõepoolest kohtunud sama Olendiga.

Minu eesmärk selles raamatus on anda rangelt teaduslik ülevaade surmajärgsest maailmast, toetudes inimestele, kellel on olnud surmalähedane kogemus.

Kokkupuuted surmajärgse eluga

Enne kui süüvime üksikasjalikumalt surmajärgse elu maailma, tuleb mul anda ülevaade sellest, mida me teame surmalähedasest kogemusest üldiselt. Nagu ma kirjutasin oma esimeses raamatus “Surmajärgse elu tõendid”, puutusin esmakordselt SLK ideega kokku residentuuris Iowa ülikoolis, kui lugesin üht artiklit meditsiiniajakirjast Journal of the American Medical Association. Georgia osariigi kardioloog Dr Michael Sabom kirjutas, kuidas oli uurinud põhjalikult 107 napilt surmasuust pääsenud inimese juhtumeid. Paljud neist said surmalähedase kogemuse, mida ka ilmekate visuaalsete detailidega kirjeldasid. Dr Sabom kaitses oma uurimistulemusi nende ees, kes kinnitasid, et tegemist on “surmafantaasiaga” või “hapnikuvaeguses aju ilmingutega, kui see püüab toime tulla ärevustega, mille on tekitanud meditsiinilised protseduurid ja kuuldav kõne””.4

Sellest ajendatuna lugesin Dr Raymond Moody klassikaks saanud teost “Elu pärast elu” raamat, mis tutvustas surmalähedase kogemuse fenomeni tervele maailmale5. Meistriteos nii filosoofia kui ka loogika vallas, on see teos kohustuslik lugemine igaühele, kes on huvitatud SLK uuringutest.

Ma jätkasin õpinguid kiiritusonkoloogia alal, mis tegeleb vähihaiguste kiiritusraviga, ja selles valdkonnas töötan tänaseni. Samal ajal täiendasin oma teadmisi SLK kohta. Mind paelus mõistatus, kuidas võisid inimesed, kelle süda oli lakanud löömast, saada erksaid kogemusi, mida nad hiljem pidasid oma elu tähendusrikkamaiks. “Kas ei peaks vereringluse puududes olema selge ja pikaajaline meelemärkus võimatu?” arutasin endamisi. Ometi võis lugeda SLK kirjeldustest, kuidas teadvus kehast eraldus. “Mis siin toimub?” imestasin.

Mida rohkem ma SLK kohta teada sain, seda enam see mind köitis, iseäranis kuna nii loogika kui ka tõendid, mis järgemööda ilmsiks tulid, ei lubanud mul neid kogemusi eirata. Nagu iga teine, nii murdsin minagi pead küsimuse üle, mis meiega juhtub, kui me sureme. SLK juhtumikirjeldused näisid otseselt vastavat sellele küsimusele. Paljudes eluvaldkondades, kui seisame vastamisi tundmatusega, otsime inimest, kes on niisuguse katsumuse juba läbinud, et saada temalt nõu ja vastuseid. Seega kui meid huvitab, mis juhtub siis, kui me sureme, on täiesti mõistuspärane kuulata neid, kes tõepoolest on olnud suremas või isegi kliiniliselt surnud.

Kuigi tundsin SLK juhtumikirjelduste vastu sügavat huvi, polnud mul sel eluperioodil aega, et ise läbi viia ulatuslikku uurimust või otsida uusi kirjeldusi. Leidsin, et on vaja veel sadu juhtumikirjeldusi, mille põhjal oleks võimalik konkreetseid järeldusi teha, et SLK uuringud muutuksid tõeliseks teaduseks. Tollal, 1980. aastatel, tuli uurijatel SLK juhtumeid otsides sageli tugineda suuliselt levivale infole või viidetele.

Siis tuli internet. Peagi ühendas see tehnoloogia omavahel inimesi, kaotades vahemaa, mis neid varem eraldas. Ma taipasin, et arvutitehnoloogiat ja internetti kasutades võin jõuda nii paljude surmalähedast kogemust kogenuteni (SLKk) kui võimalik. Oletasin, et võin nõnda koguda üheks teadusuuringuks piisavalt juhtumikirjeldusi. Tegin plaani, kuidas seda teha, ja panin oma ettevõtmisele isegi nime: Surmalähedaste Kogemuste Uurimise Sihtasutus (Near Death Experience Research Foundation, NDERF).

Ma tunnen kõigi vastu, kes on surmasuust pääsenud ja kel on olnud julgust jagada oma sügavalt isiklikke lugusid, ülimat lugupidamist ja austust. Ainult siis, kui need inimesed julgevad rääkida, on meil võimalik uurida surmalähedasi kogemusi teaduslikult. Tahtsin luua turvalise ja lihtsa viisi, kuidas need inimesed saaksid oma lugusid jagada.

Ma rajasin SLK ametlikuks uurimiseks Surmalähedaste Kogemuste Uurimise Sihtasutuse (NDERF). 1998. aastal, kui meil olid kasutada kõik eelised, mida pakkus internet, lõin NDERF-i veebilehe www.nderf.org. NDERF-i veebilehel saavad SLKk-d jagada oma lugusid ja vastata üksikasjalikule küsimustikule oma kogemuse kohta. See küsimustik on tõesti väga üksikasjalik, sisaldades praegusel hetkel rohkem kui sadat küsimust ja kogudes informatsiooni, mida on tarvis, et mõista nii SLK individuaalseid elemente kui ka SLK-d kui terviknähtust. Küsimuste rohkus on viinud SLK uuringud täiesti uuele tasemele, mille tõttu on meil varasemast laiem ülevaade selle kogemuse erinevatest külgedest ja sügavamatest tähendustest.

Näiteks ei uuri NDERF-i küsitlus pelgalt SLK ülesehitust, vaid ühtlasi muutusi, mis on leidnud aset pärast SLK-d, näiteks muutusi lähisuhetes (“Kas sinu lähisuhted on muutunud sinu kogemuse tagajärjel?”), usulistes hoiakutes (“Kas sinu usulised hoiakud/tavad on muutunud sinu kogemuse tagajärjel?”) ning väärtustes (“Kas sinu väärtused või uskumused muutusid pärast sinu kogemust?”). Hiljem näeme, et need küsimused pakuvad rikkalikku uurimismaterjali.

Jumal ja temaga seonduvad SLK aspektid võetakse luubi alla küsimustega “Kas sa omandasid oma kogemuse ajal teadmise/teadlikkuse Jumala või mõne ülima olendi olemasolu (või olematuse) kohta?”, “Kas sa tajusid mõne müstilise olendi lähedust või millegi müstilise kohalolu või kuulsid tundmatut häält?”, “Kas sa nägid ebamaist valgust?”, “Kas sa nägid lahkunute vaime või religioosseid olendeid?” ning “Kas sa puutusid kokku mõne olendiga, kes varem elas maal ja keda mingi religioon tunneb nimepidi (näiteks Jeesus, Muhammad, Buddha jne) või said temast teadlikuks?”.

Kui NDERF-i veebileht 1998. aastal valmis sai, ei osanud ma aimatagi, kui edukaks see ettevõtmine osutub. NDERF levis inimeste seas kulutulena ja muutis mu elu alatiseks. Aastate jooksul on NDERF puudutanud miljonite inimeste elusid. On tähelepanuväärne, et NDERF-is on oma surmalähedast kogemust jaganud üle nelja tuhande inimese. Tänu sellele, kui paljud SLK-d on nüüd kättesaadavad, loete te praegu suurimat teadaolevat uurimust SLK-de kohta.

Nii jõuamegi teise tähtsa NDERF-i eesmärgini. Algusest saadik on NDERF olnud avalik teenus. NDERF-i oluline eesmärk on vastu võtta ja jagada surmalähedasi kogemusi üle terve maailma. Osa NDERF-i veebilehest on tõlgitud rohkem kui neljasaja vabatahtliku poolt enam kui kahekümnesse keelde. See on võimalik tänu NDERF-i veebihalduri Jody Longi erakordsele pühendumusele. Samuti on NDERF aidanud paljudel ajakirjanikel leida SLKk-sid televisiooni ja raadiosaadete, aga ka ajalehtede ja ajakirjade jaoks. Aastate vältel on NDERF saanud tuhandeid e-kirju ja neile vastanud. Algusest peale on NDERF-i teenuseid pakutud piiranguteta ja tasuta. NDERF-i kallal on tõepoolest töötatud armastusest asja vastu.

Neli tuhat SLK juhtumit, mille olen oma karjääri vältel läbi vaadanud, osutavad ühel häälel maailma, mida me kutsume surmajärgseks eluks, tegelikkusele. Niisiis pole üllatav, et peaaegu kõik inimesed, kellel on olnud surmalähedane kogemus, usuvad isiklikele kogemustele tuginedes surmajärgsesse ellu. Siin on mõned andmebaasist leitud tüüpilised mõtted:

 

     Oma kehast lahkumine kinnitas mulle, et me võime eksisteerida füüsilisest kehast väljaspool6.

     Kahtlemata elame edasi – igavesti. Surma pole olemas. On vaid millegi läbimine või tagasipöördumine koju7.

     Kindlasti sain ma teadlikuks, et elu kestab pärast füüsilist/maist surma edasi8.

     Ma olin teadlik, et olen kuskil suurepärases paigas, ning kui mind ümbritsesid inimesed, kelle kohta teadsin, et nad on surnud – olin täis armastust ja ümbritsetud armastusest9.

 

Need mõtted peegeldavad kohtumist maailmaga, mida soovime sellest raamatus uurida lähemalt.

Ülevaade surmalähedastest kogemustest

Enne oma uurimistöö tulemuste arutamist tahan esmalt esitada täpse ülevaate sellest, mis on surmalähedane kogemus ja mis juhtub SLK ajal.

Surmalähedasel kogemusel puudub üldtunnustatud definitsioon. Oma uurimistöö jaoks valisin surmalähedase kogemuse defineerimiseks tavamõistusliku ja laialt aktsepteeritud lähenemise. Mõiste “surmalähedane kogemus” moodustub kahest komponendist: surma lähedal olemine ja kogemuse läbi elamine samal ajal. Minu uurimistöös toimusid surmalähedased kogemused vaid juhul, kui inimene oli füüsiliselt tõesti surma lähedal. SLKk on sõna-sõnalt surma lävel. SLK-d juhtuvad, kui inimesed on õnnetuse või haiguse tõttu füüsiliselt sedavõrd raskes seisundis, et on täiesti teadvuseta ja võivad olla kliiniliselt surnud, süda seiskunud või hingamine lakanud. Niisuguse teadvusetuse ajal leiab aset SLK kogemus.

Selles raamatus puutub lugeja kokku mitmete NDERF-i uurimuste tulemustega. Suurim uurimistöö sisaldab 1122 üksteise järel jagatud SLK-d see tähendab, et valimi aluseks on üksnes veebiküsimustikule vastamise aeg. See mahukas uurimus kasutas NDERF-i küsitluse versiooni, mis oli tarvitusel vahetult enne hetkel kasutuses olevat versiooni10. Praeguses NDERF-i küsitluse versioonis leidub mitmeid uusi küsimusi, mis on olulised uurimaks seda osa SLK-st, mis puudutab Jumalat ja surmajärgset elu. Samuti on selles raamatus esitatud tulemused kolme sajast üksteise järel jagatud SLK-st, mis vastavad praeguse NDERF-i küsitluse versioonile.

Need kaks hilisemat NDERF-i küsitluse versiooni sisaldasid SLK mõõdiku küsimusi11. SLK mõõdik esitab kuusteist küsimust kogemuse sisu kohta. See on olemasolevatest enim tunnustatud uurimusmeetod, aidates eristada kogemusi, mis on SLK-d, neist, mis seda ei ole. Kõik SLKk-d, kelle vastuseid me käsitleme, said SLK mõõdiku järgi 7 või enam punkti, kinnitades, et nende kogemused on kahtlemata SLK-d.

Kuigi ükski surmalähedane kogemus ei sarnane ühegi teisega, tõuseb tuhandetest juhtumikirjeldustest esile teatud tunnustest koosnev järjepidev muster. See fakt on osa põhjusest, miks võime olla veendunud nende tunnuste tõesuses. Tuginedes oma uurimistööle ja teiste selle eriala uurijate kinnitustele, saame tuvastada kaksteist tunnust, mis tavaliselt esinevad kindlas järjekorras.12 Ma kirjeldasin neid tunnuseid täpsemalt oma eelmises raamatus, ent annan kiirülevaate neist ka siin:  

 

1. Kehaväline kogemus (KVK)         

2. Teravnenud tajud

3. Tugevad ja enamasti positiivsed emotsioonid või tunded

4. Sisenemine tunnelisse või selle läbimine

5. Kohtumine müstilise või särava valgusega

6. Kohtumine teiste isikutega, kas müstiliste olendite või surnud sugulaste või sõpradega

7. Muutunud aja- või ruumitaju

8. Elu ülevaade

9. Sattumine ebamaistesse (taevastesse) paikadesse

10. Millegi erilise teadasaamine või õppimine

11. Piiri või barjäärini jõudmine

12. Naasmine kehasse, kas vabatahtlikult või mitte

 

SLK toimumiseks pole vajalikud kõik tunnused, aga enamik inimesi kogeb vähemalt mitut neist. Viimane kui üks nendest kaheteistkümnest tunnusest on võimas kogemus niisugune, mis võib inimest muuta. Allpool on esitatud näide iga tunnuse kohta, mis on võetud NDERF-i veebilehele laekunud juhtumikirjeldustest. Lisaks on märgitud selle tunnuse sagedus NDERF-i küsitlusele vastanute seas. Selles raamatus tsiteeritud SLK kirjeldused on tavaliselt selguse huvides ümber sõnastatud. Nii muutmata kujul tsitaadi kui ka sellega seotud SLK täispika versiooni võib leida NDERF-i veebilehelt.